Linnalinnud – toita või tõrjuda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
7. märts 2016 06:56
Linnakeskkond meeldib tuvidele - süüa on rohkem ja kiskjaid vähem. | FOTO: Kristjan Teedema / Postimees

Linnad meelitavad endasse nii inimesi kui linde, ühist linnaruumi jagades kipuvad aga nende huvid ristuma ja nii tekivadki probleemid − ikka inimestel, mitte lindudel.

«Linnuprobleemide» temaatika on viimastel aastatel aina rohkem päevakorrale tõusnud,  sest üha enam on esile kerkinud olukordi, kus inimeste ja lindude huvid ristuvad, kirjutab Põhjarannik.

Linnalinnud võivad ohustada inimeste tervist: neil on palju parasiite ja nad võivad levitada ohtlikke nakkushaigusi. Linnud võivad kahjustada inimeste vara: järjepidevalt majaseina toksiv rähn, hoonete seinte ja rõdude reostamine.

Ornitoloog Marko Mägi sõnul on Londonis tuvid isegi maju põlema pannud, sest tassivad pesadesse suitsukonidesse on mõnel juhul olnud tegemist veel põleva koniga ja nii ongi pesast põleng alguse saanud.

Peamine põhjus, miks inimesed linnalindude peale kaebavad, on aga häiritud heaolu.

Mägi sõnul on probleemiks näiteks lindude kisa ja kära, roojamine, harvemini inimeste otsene ründamine ning taimestiku hävitamine, seda  just äärelinnade väikestel aialappidel, kus linnud võivad kahju teha.

Linde meelitavad linna peamiselt kolm põhjust: suhteliselt head toitumisvõimalused, kiskjate puudumine ja soodsad pesitsusolud.

Kui linnud kipuvad linnas võimu võtma, tuleb püüda neid ohjeldada − kas mõnes konkreetses piirkonnas või linnas tervikuna.

Kõige tõhusamaks, ent samas ka kõige kallimaks ja aeganõudvamaks meetodiks peab ta keskkonna muutmist.  «Igas majas on oma tuvitädi, aga igas majas on ka korteriühistu, kelle ülesanne on talle asja selgitada. Võib-olla tuleks panna üles lindude toitmist keelavaid silte? Londonis näiteks on sellise tegevuse eest konkreetne trahv ette nähtud.»

Pikemalt loe Põhjarannikust.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL