Tervise nimel eelista kodumaist linnuliha importkaubale (1)
13. märts 2016, 12:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värskes uurimuses leiti, et Eesti tõuseb teiste Euroopa Liidu maade seas esile paremate hügieenitingimuste ning vähem saastunud linnulihaga, mis omakorda sisaldab vähem toidupatogeene.
Maaülikooli doktorant Kristi Praakle uuris doktoritöö raames toidupatogeenide Campylobacter spp. ja Listeria monocytogenes levikut nii kodumaises kui Eestisse imporditud toores linnulihas.
Praakle selgitas, et linnuliha saastumine võib aset leida nii tapamajas kui lahtise müügi korral näiteks jaekaubanduse tasandil ühelt saastunud liha partiilt teisele jne. Ta tuvastas oma uurimuses, et inimese nakatumise risk on kõrgem importliha puhul, kuna kampülobakterite arvukused olid suuremad just importtoodetes.
«Inimese nakatumisel omab olulist rolli just toiduportsjoniga söödud patogeenide arv - mida kõrgem on nende kogus ning mida virulentsem on tüvi, seda suurem on ka nakatumise risk,» ütles Praakle. Samas on nakatumisrisk praktiliselt olematu, kui liha on enne söömist korralikult kuumtöödeldud.
Seepärast tuleks meeles pidada, et igasugune toores loomne toit võib sisaldada haigust tekitavaid mikroorganisme ning nende vältimiseks ongi kasutusele võetud pastöriseerimine või muul viisil toidu kuumtöötlemine.
Praakle kirjeldas, et pigem saab probleem alguse lõikelauast, kui toore lihaga kokku puutunud lõikelauda korralikult ei puhastata ning lõigatakse pärast seda näiteks aedvilja, mida enamasti enne tarvitamist ei kuumtöödelda. Seega oleks köögis tarvilik kasutada kahte lõikelauda - üks liha jaoks ning teine salatimaterjali ette valmistamiseks.
Kuna kampülobakterid reeglina ei paljune toidus, siis nende arvukuse tõus ebaõigetest temperatuuridest tingituna on väga vähe tõenäone. «Hügieen peab olema igal toidu käitlemise tasandil (sealhulgas koduköökides) adekvaatne, sest lisaks uuritud toidupatogeenidele võivad ebahügieeniliste pindade kaudu toitu jõuda ka teised toidupatogeenid, näiteks Salmonella,» ütles Praakle.
Haiguspuhangute vähesust Eestis selgitas ta faktiga, et võrreldes paljude teiste EL riikidega on meie kodumaine linnuliha kampülobakteritest vähem saastunud. Praakle avaldas lootust, et tõenäoliselt küpsetatakse kodudes linnuliha piisava aja ja temperatuuriga. Samuti on võimalik, et tegemist on väikese virulentsusega haigustekitajate tüvedega, mis ei ole võimelised inimesel nakkusi tekitama.
«On tõenäoline, et mitmed kampülobakteritest tingitud haigusjuhtumid on tegelikult saadud näiteks välisreisidelt, sest enamikes maailma riikides on toiduhügieeni olukord Eestist viletsam ning toit haigustekitajatest seetõttu ka rohkem saastunud,» lisas ta.
Kristi Praakle kaitses 4. märtsil Eesti Maaülikoolis oma väitekirja «Campylobacter spp. ja Listeria monocytogenes linnulihatoodetes Eestis» filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse erialal.