Viimase kahe aasta jooksul on Eestis autorenti kasutanud kümnendik eestlastest ning üha enam koguvad populaarsust ka inimeselt-inimesele autojagamisteenused. Ülemaailmne tarbijate üha tõusev trend autot eelkõige kasutada on pannud suured autotootjad tuleviku klientide nimel tegutsema.
Nii Eesti kui muu maailma uute autode turul domineerib põhiostjana X-generatsioon ehk 1960.-70. aastatel sündinud tarbijad, kelle stabiilne sissetulek võimaldab osta uusi sõidukeid. Autotootjad seevastu otsivad aktiivselt võimalusi, kuidas jõuda Y- (sündinud 1980.-90ndatel) ja Z-generatsioonini (sündinud 2000. aastatel), kes ostavad aastatel 2020-2025 hinnanguliselt 80 protsenti uhiuutest sõidukitest.
Seega otsivad autotootjad juba praegu võimalusi, kuidas 5-10 aasta pärast stabiilse sissetulekuni jõudvaid noori uusi autosid ostma meelitada – näiteks Cadillac tuli USAs välja kampaaniaga, mille kõneisikuteks on üheksa oma valdkonnas tuntud noort vanuses 15-25, pöörates rohkem tähelepanu inimestele ja vähem sõidukile endale.
Auto kasutamine kui teenus
AVIS Eesti tegevjuht Alo Jürgenstein arvas, et kuigi jätkuvalt on keeruline ennustada, milliseks kujuneb autoturg lähema kümne aasta jooksul, toob lähitulevik omandisuhetes muutusi. «Ka need inimesed, kes ei jaksa autot osta või kelle sissetulek ei võimalda liisingmakseid tasuda, soovivad mugavalt liigelda. Sestap kasvab kindlasti nii autorendi kui ka inimeselt-inimesele transporditeenuste mahud,» tõi Jürgenstein esile.
Küsimusele, kas inimeselt-inimesele autojagamise trend võiks ohustada rendi- või liisinguettevõtteid, vastas Jürgenstein, et pigem nii rent, teenuse liising kui ka inimeste-vaheline sõidukijagamine toetavad teineteist, sest kõigil kolmel juhul ei pea tarbijad enam oluliseks auto omamist, vaid võimalust autot soodsalt, kindlalt ja mugavalt kasutada.
Autorendivaldkond on eriti hoogsalt kasvanud Põhja-Ameerikas ning Lääne-Euroopa riikides, kuid on viimase viie aasta jooksul ka Eestis jõudsalt arenenud – ainuüksi Avis Eesti esindustest renditakse aasta jooksul sõidukeid üle 5000 korra. Kuigi märgatava osa moodustavad sellest välisturistid, rendivad Jürgensteini sõnul ka eestlased üha enam sõidukeid riigisiseseks liikumiseks.
Avise tellitud uuringu järgi on viimase kahe aasta jooksul Eestis autorenti kasutanud kümnendik eesti rahvusest vastanutest ning statistika järgi on kõige aktiivsemad autorentijad mehed vanuses 25-44. Sealjuures selgus uuringust, et viiendik vastajatest on Eestis autot rentinud rohkem kui neli korda. «Kindlasti on sellele kaasa aidanud autorendi kättesaadavus rentijale sobilikust asukohast, uued hea varustusega autod ning kliendi jaoks selge arveldus,» kirjeldas ta.
Noorem generatsioon eelistab autot liisida
Kui vanemale generatsioonile on endiselt oluline auto kohe välja osta, vastavalt võimalustele uus või kasutatud sõiduk, siis noorem põlvkond eelistab liisingut. «Seda puhtpraktiliselt kaalutlustel – alati pole piisavalt raha, kuid samas on see ka teadlik valik olla auto kasutaja, mitte lõppomanik,» selgitas Jürgenstein.
Jürgenstein nentis, et auto kasutamine on muutumas noorte jaoks samasuguseks teenuseks nagu näiteks muusika kuulamine. «Kui noorel on võimalik taskukohase hinna eest kasutada korralikku autot, siis puudub tal vajadus seda omada. Pealegi langeb uue auto väärtus juba esimese paari aastaga märgatavalt ning aastaid kasutuses olnud sõiduki müük võib kesta mitmeid kuid,» ütles Jürgenstein.
Mitmed tarbijauuringud on tõestanud, et noorem generatsioon väärtustab eelkõige mugavust. Kuigi auto liisimine võimaldab sõita kas päris uue või uuepoolse autoga, jäävad jooksvad kulud nagu hooldus ja rehvivahetus ning ootamatud rikked kasutaja kanda. Seega näeb Jürgenstein ühe tulevikuteenusena täisteenusliisingut, mida kasutavad juba mitmed suurettevõtted autopargi mugavaks haldamiseks, kuid mis teeks elu märksa muretumaks ka eraisikute jaoks.
«Täisteenusliising võib esmapilgul tunduda küll kliendi jaoks kallim, aga siinkohal tuleb arvestada, et kuumakse sisaldab auto hinda, kindlustusmakseid ning hoolduskulusid, olgu need planeeritud või ootamatud,» kirjeldas ta. Jürgenstein lisas, et sobilik sõiduk valitakse niikuinii vastavalt maksevõimekusele ning kuutasu kujunemisel on oluline roll sõiduki tüübil.