Brüsselist naasnud Marek Strandberg: läks hästi, et ma metroo asemel takso valisin

Videointervjuud Brüsselist tagasi jõudnud eestlastega!

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
23. märts 2016 03:31

Täna öösel Brüsselist Amsterdami ja Frankfurdi kaudu kodumaale naasnud eestlased ohkasid pika päeva järel kergendatult: «Lõpuks turvaliselt kodus!». Ettevõtja Marek Strandberg nimetas eilset päeva koguni oma teiseks sünnipäevaks, sest oleks äärepealt valinud takso asemel metroo ja viibinud Maalbeeki metroos samal ajal, kui seal plahvatus kärgatas.

«Asi on morn,» kommenteeris esmaspäeval Brüsselisse sõitnud ja ööl vastu kolmapäeva sealt naasnud Marek Strandberg.

«Hommikul läksin kohtumisele ja oli valikukoht, kas minna enam-vähem samal kellaajal sisse sellesse metroojaama, kus toimus siis plahvatus, või minna takso peale. Laisk inimene, läksin takso peale ja läks hästi,» rääkis Strandberg. «Teine sünnipäev mõnes mõttes, kui ajalist skaalat vaadata.»

Brüsselis käis ta koos Tallinna Tehnikaülikooli teadlase Katrin Idlaga, et võtta osa teisipäeva hommikul toimunud NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni töögrupi kohtumisest. Seal kuulsid nad ka rünnakutest.

«Seal räägiti tegelikult just tuleviku relvasüsteemidest ja võib-olla natuke kurioosne oli, et selle arutelu ajal halvati mitte kõrgtehnoloogiliste vahenditega terve suur linn. Eks me kõik peame sellest järeldused tegema,» sõnas Idla.

Koosoleku ajal oli pidevalt kuulda sireene ja nii nad aimasid, et midagi on juhtunud. Üsna ruttu anti neile ka juhtunust teada.

Idla sõnul oli teisipäeva päeval Brüsselis helistamine peaaegu võimatu, kuid imekombel said nad reisifirma Nordicaga üsna ruttu ühendust ning viimane organiseeris vaid mõne minuti jooksul uued piletid.

«Olime turvatud alal ja linna väga ei näinud. Kui hakkasime välja sõitma, nägime, et kõik tunnelid on suletud, kogu ühistransport on kinni. Olid vaid mõned taksod ja eraautod. Hästi vähe liiklust ja tänavail rahvast ei olnud,» kirjeldas Idla.

Strandberg lisas, et linn oli otsekui välja surnud. «Arvata on, et järgmised päevad on veel karmimad. Ei midagi meeldivat - hea on koju jõuda.»

Mehe sõnul käib praegu sõda. «Võime viisakalt öelda, et need on terrorirünnakud, iseenesest on see aga sõda. See on juba pikalt kestnud ja nüüd lähedale jõudnud.»

Ta lisas, et see on täiesti tavatu sõda. «Tegelikult on ju nii, et oludes, kus maailmas on väga moodsaid relvi, tapetakse inimesi selle tehnoloogia keskel väga vanade võtetega, nagu lasti vanasti kindlusi õhku. Arvan, et nii turvalisus- kui ka kaitsekontseptsioon vajab väga tugevat ümbermõtlemist. Mina kui tehnoloogiausku inimene usun, et on võimalik kasutusse võtta sellised tehnikad, mis ka sedatüüpi asju suudavad ette ennustada ja vältida. Nutti peab olema ja täna veel rohkem ja veel selgemalt kui ehk varem seda mõisteti,» rääkis Strandberg.

Eestisse pididki nad algselt naasma teisipäeva õhtul, kuid hetkel suletud Brüsseli lennujaama kaudu. Nii tulid nad läbi Luxembourgi ja Frankfurdi ning jõudsid plaanitust veidi hiljem.

«Kogu lennujaam täitus tolmuga, viskusime põrandale pikali»

Kristjan Aruoja ja Caroline Rute, kes pidid Brüsseli Zaventemi lennujaama kaudu Nordicaga koju lendama, rääkisid videointervjuus läbielatust - plahvatus toimus neist vaid mõne leti kaugusel.

«Esimene plahvatus oli kaugemal,» sõnas Aruoja. Mõned inimesed hakkasid jooksma, kuid esiti arvasid nad, et midagi kukkus. «Teine plahvatus käis kohe järgi ja saime aru, et see on tõsisem asi. Nägime plahvatust, aga ise jäime puutumata sellest,» rääkis noormees, lisades: «Esimene reaktsioon oli: põrandale pikali!»

Rute lisas, et lennujaam täitus kiiresti tolmuga ja ka nemad said tolmuseks, kuid viga õnneks mitte.

Rute ja Aruoja kiirustasid check-in’i laudade taha põrandale varju. «Õnneks olid kõik töötajad väga abivalmid ja asjalikud,» märkis Rute. Neid aidanud töötaja andis juhtnööre, mida teha, ja toimetas paari lõpuks lennujaama alalt välja.

«Nägime laipu, loodetavasti olid nad ikka vigastatud,» ütles Rute. Aruoja lisas: «Lõpuks olid seal laibad ka, kahjuks läks nii.

Vaata lähemalt videost!

Lennujaamas oma tütart oodanud perearst ja sihtastutuse Eesti Tervise Fond juht Eero Merilind ütles, et nii kui ta juhtunust kuulis, proovis ta tütrega ühendust saada. «Kahjuks sel hetkel oli mobiililevi täiesti väljas. Saime ühendust vaid läbi wifi ja arvutisüsteemide kaudu. Tütar oli hotellis sellel hetkel ja juba juhtunust teadlik,» sõnas Merilind.

«Ta sõitis grupiga Euroopa Parlamendi saadiku Indrek Tarandi kutsel Europarlamenti külastama, kuid see tühistati ära,» lisas Merilind.

Ta kiitis lennufirmat Nordicat, kes jagas pidevalt informatsiooni ja organiseeris bussi Amsterdami ning sealt lisalennu Tallinnasse.

Nimelt maandus teisipäevaõhtune Amsterdam-Tallinn liinilend Tallinnas natuke enne südaööd, organiseeritud lisalend saabus Tallinnasse aga kella 1 paiku.

Lauri Leesi: elu läheb edasi, teha ei ole midagi

Viinist Eestisse jõudnud Tallinna prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi kuulis Brüsseli terrorirünnakutest teisipäeva hommikul televisioonist. Ise käis ta seal aasta tagasi ning plaanib varsti jälle minna. Belgia pealinnas aset leidnud terrorirünnakud teda ei heiduta. «Elu läheb edasi,» ütles Leesi. «Kõik töötavad edasi ja teha ei ole midagi.»

Brüsselist tööreisilt naasnud Kalle kuulis rünnakutest eile hommikul koosoleku ajal ühe Soome kolleegi käest ja hiljem hoidis ta end toimuvaga kursis Eesti meedia vahendusel.

Tegelikult oleks pidanud ta Eestisse lendama alles kolmapäeva õhtul, kuid juhtunu tõttu jäeti ära täna toimuma pidanud konverents ja nii otsis ta võimalust päev varem Eestisse naasta. Lennufirmaga suhtlus oli mehe sõnul igati korrektne.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL