Hinnatõus ja euro röövisid Eesti tarbijatelt kindlustunde

Faktum & Ariko uuringutejuht Kalev Petti peab tarbijate kindlustunde kahanemises aasta lõpul süüdlaseks hinnatõusu ja euro tulekut. Foto: Toomas Huik

Uuringufirma Faktum & Ariko värske uuring näitas, et tarbijate kindlustunne kahaneb, firma uuringutejuht Kalev Petti ennustas sarnast trendi juba suvel ja tõi toona põhjenduseks, et euro lähenedes mõistavad inimesed, kui vaesed nad tegelikult on.

Kas seekordse tarbijate kindlustunde uuringu tulemused väljendavadki seda, et eestimaalased on mõistnud oma kehva olukorda?

Eks inimesed arvutavad ikka oma palkasid, kuid päris otseselt ei saa seda arusaama uuringust välja lugeda. Taustana on selle mõju aga olemas. Järsemalt tuleb see ehk esile jaanuaris-veebruaris.

Uuringu tulemusi esitledes mainisite inimeste seas levinud euroga seotud ebakindlust. Milles see seisneb?

Tänaseks on hindade tõusu juba mitu kuud järjest nähtud, aga euro pole veel tulnudki. Eks mõistusega saadakse aru, et üleminekul eurole muutub ainult vääring, kuid psühholoogiliselt ollakse ebakindlad.

Millest räägib see, et Eesti tarbijate üldine kindlustunne väheneb, kuid tarbimine kasvab?

See räägib sellest, et  raha pole päris otsas ja raha julgetakse kergemini kasutada. Masu ajal oli ju ka raha reaalselt olemas, ainult laenuraha kadus, kuid seda ei julgetud tarbimisse panna. Pangad ju teatasid siis ka hoiuste kasvust. Lisaks on osadesse sektoritesse ka natuke raha juurde tulnud. Indeksi langus näitab aga seda, et inimesed ei tea, mis saab pärast esimest jaanuarit.

Kas pärast rahavahetust on oodata tarbimise langust või koguni seisakut?

Ei tea. Pean seda loogiliseks. Kui kõik ühikud – palgatšekil ja poes - on teistsugused, siis tuleb tõenäoliselt langus. Inimestel läheb aega, et oma isikliku büdžeti arvestamisega toime tulla. Inimesed õpivad. Jaanuar-veebruar on tarbimises niigi madalad kuud ja ilmselt see võimendub.

Olete tarbijate kindlustunnet uurinud kogu kriisi vältel. Kas tänaseks on olukord paranenud?

Üldseis on parem. Buumiajal mõõtmist ei tehtud ja seega ei ole võrdluspunkti, kui kõrge kindlustunde näitaja võiks heal ajal olla. Samas ei usu, et see Eesti inimesi arvestades väga kõrgeks võiks tõusta. Eesti inimesed ei ole ülivõrde kasutajad - kui tal on väga hästi, siis ta ütleb «normaalne».

Mis tänavu kõige enam tarbijate kindlustunnet mõjutas?

Kõige enam on mõjutanud suvel alanud hinnatõus. Ilma selleta oleksid näitajad olnud kõrgemad. Kui hinnad poleks tõusnud, siis poleks ka euros probleemi nähtud. Selles mõttes on see üleminek meil sattunud kehvale ajale - on kriisist väljumise aeg ja hinnatõusu põhjusi raske kindlaks teha.

Millal võiksid eestimaalased end taas kindlamini tunda ning riigi rahaasju positiivsemalt näha?

Suur osa kindlustunde näitajatest uuringus on dünaamilised ehk need näitavad inimeste hinnanguid järgnevaks kuueks kuuks ja praeguses uuringus hinnang riigi majandusele tervikuna langes. Lisaks seisab eestlastel veel ees arusaamine, et sellist tarbimispidu nagu varem enam ei tule - kui on 200 krooni, siis ei saa osta 500-kroonist särki.

Faktum & Ariko tarbijate üldise optimismi indeksi uuring

Tarbijate üldine optimismi indeks, mis pärast mõnda aega kestnud tõusu kolmandas kvartalis veidi langes, jätkas ka neljandas kvartalis kerget langust.

Hinnang riigi majanduskeskkonnale tervikuna langes ja see oli ka peamine üldise optimismi indeksi languse teguriks. Seejuures langesid võrreldes septembriga edasi nii hinnang riigi majanduse praegusele olukorrale kui lähema kuue kuu väljavaadetele.

Isikliku finantsseisu indeks jäi septembri tasemele. Huvitav on, et indeksi komponentidest langes juba teist korda isikliku finantsseisu järgmise kuue kuu ootus, kuid samavõrra paranes teist kvartalist järjest tarbimise indeks.

Elukvaliteedi indeks paranes väga nõrgalt (49-lt punktilt 50-le). Rahulolu praeguse elukvaliteediga veidi paranes, viimase kuue kuu muutust hinnati endisel tasemel ning edasine prognoos jäi samuti üldjoontes endiseks.

Tervikuna tunneb elanikkond ennast praegu veidi kergemalt kui masu sügavpunktis, kuid edasise suhtes ollakse skeptilisemad eelkõige riigi üldise majanduskeskkonna ning isikliku finantsseisu arengute osas. Tendentsi esimesed märgis olid näha juba juunis, jätkusid septembris ning ka nüüd enne aasta lõppu. Näib, et peamiseks põhjuseks on hinnatõusu ja eurole üleminekuga seotud ebakindlus ning edasise suhtes on võtmeküsimuseks üldise pildi selginemine pärast eurole üleminekut.

Uuring viidi BNSi tellimusel läbi 6.-15. detsembrini, osalejaid oli 500.