Lugeja küsib: kas kahjulike ainetega töötamisel on kehtestatud piirnormid?
18. aprill 2016, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Puidutöötlemise ruumis on ventilatsioon, kuid töötamisel on ruumiõhk tolmune. Vahetevahel viimistleme tärpentiniga vedeldatud linaõlivärviga samas ruumis tooteid. Kas on kehtestatud piirnormid kahjulike ainetega töötamisel ning kuidas tervisekahjustust töötamisel vältida?» küsis lugeja.
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi.
Tööprotsessis tekkiv tolm ja lenduvad ohtlikud ained ei tohi ohustada töötaja elu ega tervist. Tööandja peab viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi enne ohtlike kemikaalide kasutuselevõtmist ning rakendama sobivad kaitseabinõud. Riskianalüüsi käigus mõõdetakse õhu keemiliste ainete sisaldust ja võrreldakse neid piirnormidega ning hinnatakse võimaliku terviseriski suurust, olemust ja kestust. Tulemuste alusel määratakse ohutusabinõud ja nende rakendamise kord. Töötajal on õigus saada teavet töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega «Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid». Piirnormiks nimetatakse ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmist väärtust, mis kaheksatunnise tööpäeva jooksul üldjuhul ei kahjusta töötaja tervist. Töötajale mõjuva puidutolmu piirnorm töökeskkonna õhus on 2 mg/m3 ning linaõli, õlivärvide, männitõrva ja vahade vedeldamiseks kasutatava tärpentini piirnorm on 150 mg/m3. Tärpentiniga lühiajalise kokkupuute piirnorm on 300 mg/m3, mis tekitab lühiajalisel sissehingamisel töötajale suure tõenäosusega tervisekahjustuse.
Kui ohtlike kemikaalide ja tolmu sisaldus töökeskkonna õhus ületab piirnormi ja seda ei ole võimalik vähendada näiteks ohutumate ainete kasutuselevõtmisega, tuleb tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga või seda täiustada. Kui aga väljatõmbeventilatsiooniga või muude abinõudega ei ole võimalik ohtlike kemikaalide ja tolmu sisaldust esialgu vähendada, tuleb anda töötajale hingamisteede isikukaitsevahendid, korraldada töötajatele nende kasutamise väljaõpe ning jälgida nende kasutamist.