Katse: kas vägistamisuimasti testi võib usaldada (1)

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis müüdav korgijoogi tester.
Eestis müüdav korgijoogi tester. Foto: Mihkel Maripuu

Eestis on olnud juhuseid, kus pidutsemise ajal korra  järelevalveta jäetud joogiklaasi on pandud n-ö vägistamisuimastit. Kui probleem on olemas, siis leidub kindlasti ka ettevõtlikke inimesi, kes sellele lahendust pakuvad. Nii on üks Eesti firma hakanud müüma testreid, millega saab kontrollida uimasti olemasolu joogis.

Eestis müüdavat korgijoogi testrit oli lahkesti nõus katsetama Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. «Korgijooki me kindlasti teil kusagilt ise hankida ei soovita, kuna selliste ainete käitlemine on seadusevastane,» pani instituudi juht Üllar Lanno südamele. Nii saigi kokku lepitud, et alkohol ja testrid on meie ning korgijook instituudi poolt.

Eestis müüdav korgijoogi tester.
Eestis müüdav korgijoogi tester. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

«Kas teil viin on kaasas?» oli kohtuekspertiisi instituudi keemiaosakonna juhataja Aime Riikoja esimene küsimus, kui korgijoogi testriga kohale jõudsime.  Piinlik tunnistada, aga see oli meelest läinud. Nii ei jäänudki muud üle, kui fotograaf lippas ümber nurga asuvasse poodi napsu järele. Samal ajal seadis Aime Riikoja koos kolleeg Peep Rausbergiga kõik valmis katse tegemiseks.  

Netist tellitud korgijoogi tester üllatas oma välimusega. Kergesti joogiklaasi pandavate testribade asemel oli netipoest saabunud ümbrikus hoopis väike voldik. Ka normaalse silmanägemisega inimeselt pingutust nõudvas imepisikeses (4-punktises)   kirjas juhend soovitas hõõruda testriväljadele jooki. Vägistamisuimasti kasutamist võib kahtlustada siis, kui pärast paari minutit kuivamist muudab koht värvi.

Aime Riikoja lisas GHB-d siidrisse.
Aime Riikoja lisas GHB-d siidrisse. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Testriõpetus lubab, et sellega saab kontrollida nii korgijoogi kui ka ketamiini sisaldust vedelikus, mõlemad muide on kasutusel ka ravimina. «Osa testrist on ilmselt mõeldud ketamiini tuvastamiseks, aga seda me katsetada ei saa, ja pealegi, Eestis seda praktiliselt ei liigu,» rääkis Riikoja testrit uurides. Katse alguses segas Riikoja ühte klaasi 5 ml GHBd. «Tüüpiline korgijoogi kogus on 7 ml ehk üks väike korgitäis, sellest ka nimi,» selgitas Riikoja. Korgijook segunes siidriga imekiiresti ja jook nägi välja täpselt samasugune nagu kõrvalolev klaas, kuhu GHBd ei lisatud.  Kui poleks ise GHB lisamist pealt näinud, oleks võinud siidri rahulikult ära juua midagi kahtlustamata.

Kuna piisad ei tohtinud testril seguneda, siis läks vaja pipetti.
Kuna piisad ei tohtinud testril seguneda, siis läks vaja pipetti. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Piisake testriväljale ja juba enne kuivamist oli näha, et selle B-osa muutub siniseks. Puhta siidriga niisutatud väli aga värvi ei muutnud. «Tuleb  tunnistada, et n-ö keskmise korgijoogi annuse puhul see test toimib,» võttis Riikoja katse tulemused kokku.

Test näitas GHB sisaldust joogis.
Test näitas GHB sisaldust joogis. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Nii et valvsad isad võivad lisaks kondoomipakile ka korgijoogitestri ööklubisse minevale tütrele ridiküli panna. Iseküsimus on, kas hämaras ööklubis selle kasutamine õnnestub, sest vaevalt et pidutsejal on kuskilt joogi tilgutamiseks pipetti võtta. Selle testri puhul on aga väga oluline, et lähestikku asetsevatele testaladele pandud tilgad ei seguneks. Ka ei saa seda testi kasutada piima või sinist toiduvärvi sisaldavate jookide puhul. Kui aga ööklubis joogi kontrollimine ikkagi õnnestub, siis arvata võib, et testitegija on nii kaine, et oma jooki hetkekski järelevalveta ei jäta.

Kommentaar

Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse vanema Reimo Raivet.

Põhja prefektuurile laekub korgijoogiga seotud  avaldusi aastas kümmekond. Mullu laekunud avalduste puhul ei ole ühelgi juhul leitud inimese kehast uimastavaid aineid. Menetluse alustamise aluseks on aga objektiivsed tõendid võimaliku uimastamise kohta. Selliste juhtumite juures on kõige kriitilisemaks faktoriks aeg. Kahtluse korral tuleb politseisse pöörduda esimesel võimalusel, et oleks võimalik kindlaks teha narkootiliste või uimastavate ainete olemasolu organismis. Kui inimene teatab võimalikust uimastamise juhtumist päevi hiljem, on politseil juba oluliselt keerulisem koguda objektiivseid tõendeid juhtunu kohta.

Vähendamaks riski sattuda sellistesse olukordadesse, tuleks vältida võõraste inimestega kaasa minemist ning mitte võtta vastu nende poolt pakutavaid jooke. Ööklubis või muus avalikus kohas tuleb oma klaasil alati teravalt silm peal hoida ja mitte jätta seda järelevalveta. Alkoholi mõju all on inimene riskialtim ja tema tähelepanu hajub kergemini. Seetõttu tuleb seltskonnas olles hoida sõpradel silm peal ning kui kaaslase võime ümbritsevat adekvaatselt tajuda hakkab mingi hetk järsult halvenema, tuleks ta turvaliselt koju toimetada.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles