Nordica selgitab, kui keeruline on uusi lennuliine avada

Kerli Kivistu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordica värvides lennuk Tallinna lennujaamas.
Nordica värvides lennuk Tallinna lennujaamas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuigi uue lennuliini avamisele kulub keskmiselt 6-8 kuud, on Eesti uus lennufirma Nordica pea kuue tegutsemiskuu jooksul jõudnud avada juba 15 lennuliini Euroopa sihtkohtadesse.

Nordica lennuvõrgustiku juht Kristel Saulepa sõnul vaadatakse uue sihtkoha valimisel kõigepealt, kas liin sobib Nordica lennukipargi ning liinistrateegiaga. Tulenevalt praegusest lennukipargist on Nordica maksimaalne lennuraadius 2000 kilomeetrit ehk valitakse sihtkohti, mis mahuvad antud raadiusesse.

Seetõttu on Nordica peamiseks sihiks lähiliinid lennukaugusega kuni 1000 kilomeetrit, mis on valdavalt äriliinid nagu Stockholm, Vilnius ja Oslo. Veidi kaugemalt otsitakse juba lisaks äriliinidele ka eestlaste seas atraktiivseid linnapuhkuse sihtkohti ning võimalikke ümberistumisjaamu nagu näiteks München, Amsterdam, Berliin ja Brüssel. Kaugemalt kui 1500 km eelistatakse peamiselt mereäärseid puhkusekuurorte.

Uue liini avamine nõuab palju taustatööd, arvutusi ning kaalutlemist. Peale lennufirma võimaliku lennuraadiuse jälgimist arvestatakse liini planeerimisel, kas konkreetset liini juba teenindatakse mõne teise lennufirma poolt, kui palju on kahe sihtkoha vahel reisijaid olnud, milline on võimalik reisijate arv liini avamisel ning milliseks kujunevad prognoositud täituvus, kulud ja tulud ehk liini kasumlikkus. Samuti jälgitakse, milline on avalikkuse huvi ning nõudlus liini vastu ja kas sihtkoha lennujaamal on pakkuda soovitud lennuaegu ning sobilikke partnereid.

«Kindlasti arvestame nii reisijate soovide kui ka reisikorraldajate ettepanekute ja ootustega. Kui partnerid ning suurkliendid annavad meile julgustust, et liin on neile ja reisijatele atraktiivne ning nad ise on valmis liini panustama, on meil juba alus olemas, et liini avada,» selgitas Kristel Saulepp. Ta rõhutas, et Tallinnast algavate lennuliinide valiku ja lennuvõrgustiku otsused teeb Nordica ning Adria Airwaysil on sel puhul nõuandev roll.

Kristel Saulepp ei välista, et tulevikus lennatakse ka suurtesse Euroopa pealinnadesse nagu London ja Rooma. «Oleme alles väga noor ettevõte, selliste kaugete liinide planeerimine on meil alles töös, kuna nendega kaasneb alati suurem risk. Konkurents on sellistel liinidel väga tihe, mis paratamatult avaldab väiksematele lennufirmadele mõju ja ei pruugi olla mõistlik,» selgitas Saulepp.

Ta tõdes, et Saulepp tõdeb, et kuigi kogu eeltöö ning vajalikud analüüsid tehakse väga põhjalikult, tuleb vahetevahel ikka ette olukordi, kus turg ei vasta tehtud analüüsidele. «Siis tuleb vastu võtta raskeid otsuseid, kas liin sulgeda või kärpida lennusagedusi,» selgitas Saulepp ning lisas, et selliseid juhtumid kuuluvad paratamatult lennundusettevõtete igapäevaellu.

Sammud uue lennuliini avamisel

Lennundusturu jälgimine ning partnerite ja reisijatega suhtlemine

Lennufirmad jälgivad pidevalt kohalikku lennundusturgu, suhtlevad võimalike partneritega ning koguvad tagasisidet reisijatelt, et tuvastada võimalikud sihtkohad, kuhu on piisavalt nõudlust, et saaks kaaluda otselennu avamist.

Kui lennufirmal on vaba lennuki ressurssi, tekib turuanalüüsi põhjal loetelu võimalikest liinidest, mis lähevad detailsesse analüüsi.

Liini analüüs

Liini analüüsiks kogutakse hulgaliselt informatsiooni, mida aitavad kokku panna nii lennujaamad kui ka sihtkoha partnerid. Huvipakkuva info hulka kuuluvad peaasjalikult numbrid – olemasoleva liikluse mahud, turismistatistika, reisijaprofiilid, liini potentsiaal kasvada ning muu info, mis aitab saada võimalikult täpse ülevaate sellest, kui suur on side ning võimalike reisijate hulk kahe sihtkoha vahel.

Lisaks hinnatakse ka konkurentsiolukorda ehk kui hästi läheb teistel lennufirmadel, milliste lennukitüüpidega lennatakse, kuidas lende hinnastatakse ja millised on konkurentsivõimalused.

Samuti on oluliseks infoks pakutavad allahindlused ja võimalused turunduskoostööks nii lennujaamade kui ka teiste võimalike partneritega.

Prognoosid eeldatava täituvuse ja reisijate arvu osas

Ülalpool mainitud infokogumiku põhjal tehakse planeeritud lennusageduse alusel prognoosid ja arvutused eeldatava lennuliini täituvuse ja reisijate arvu osas. Samuti tehakse põhjalik finantsanalüüs, mis toob välja liini eeldatava kasumlikkuse või kahjumlikkuse. Positiivsete analüüsitulemuste ja kindlustunde tekkimisel selguvad liinid, mille avamist saab tõsiselt kaaluda.

Liinilubade ning lennuaegade taotlemine

Kui lennufirma otsustab liini avada, viimistletakse lennuplaane ning asutakse liini avamiseks ettevalmistusi tegema.

Euroopas kehtib nn Euroopa vaba taeva printsiip, mis võimaldab mis tahes Euroopa Liidu lennufirmal lennata mis tahes lennujaamade vahel ilma liiniluba omamata. Väljaspool vaba taeva riike on vaja taotleda liiniluba, mida jagatakse riikidevaheliste lennunduslepingute või muude kokkulepete alusel.

Mõlemal juhul tuleb liini avamiseks taotleda lennujaamadest soovitud lennuajad. Lennuajad valitakse eelkõige lähtuvalt liini iseloomust ehk kas tegemist on äri või puhkuseliiniga ning kas tegemist on kahe sihtkoha vahelise liiniga või hoopis ümberistumisjaamaga.

Äriliini puhul on vajalik piisavalt sage ühendus, mis võimaldab hommikul kohtumisele minna ning õhtul tagasi koju tulla. Ümberistumisjaama puhul on oluline lennata sihtjaama ajaks, mil on sealt võimalik edasi lennata võimalikult paljudesse sihtkohtadesse võimalikult optimaalse ooteajaga.

Seejärel laetakse lennud koos piletihindadega broneerimissüsteemidesse ning teavitatakse avalikkust uue liini avamisest. Iga sihtpunkti jaoks koostatakse oma hinnastamismudel. Piletihind kujuneb põhilistest kuluelementidest, nagu liini sihtkoha kaugus, sihtjaama maapealse teeninduse hind ning sihtpunkti müügikulu tasu.

Ettevalmistused lennujaamades lendude teenindamiseks

Lennujaamas lendude teenindamiseks sõlmitakse teeninduskokkulepped lennujaamade ja maapealsete teenuste osutajatega. Näiteks check-in, kütus, pardatoitlustus kokkulepped erinevate partneritega.

Uute liinide puhul on kombeks esmalende suuremalt tähistada, mistõttu korraldatakse liini avamisel erinevaid tegevusi nii lennuki pardal, lennujaamades kui ka sihtkohtades.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles