Lugeja küsib: kas pank peab laenajale intressi peale maksma?

Kerli Kivistu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Internetipank.
Internetipank. Foto: Kaarel Tigas / SL Õhtuleht

«Küsimus finantsinspektsioonile. Kui pank on väljastanud muutuva intressiga laenu (näiteks kolme kuu euribori baasil), millele lisandub marginaal (näiteks 0.15%) ja nüüd tekib olukord, et negatiivne euribor on suurem kui laenumarginaal ja selle tulemusel muutub koguintress negatiivseks, kas siis peab pank laenajale intressi peale maksma või võib võrdsustada laenuintressi nulliga (isegi siis kui sellist klauslit pole eraldi laenulepingus välja toodud)?» soovib lugeja teada.

Vastab Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Livia Vosman.

Iga laenuleping on unikaalne, mistõttu sõltuvad intressi arvutamise alused konkreetses lepingus sätestatust või ka krediidiasutuse tüüptingimustest. Seadus ja leping on lepingupooltele täitmiseks, kaasa arvatud selles sisalduvad intressi arvutamise kokkulepped. See, kas pank saab määrata negatiivse Euribori nulliks, sõltub vastavast lepingust või krediidiasutuse tüüptingimustest.

Kui leping seda lubab on käitumine lepingukohane. Kui leping seda üheselt ja konkreetselt ei käsitle, peab pank olema suuteline näitama, et millisele õiguslikule alusele ta sellisel juhul vastava otsuse tegemisel (st Euribori lugemisel nulliks) tugineb. Kui selline õiguslik alus puudub, võib krediidiasutuse poolt ühepoolne negatiivse Euribori lugemine nulliks osutuda ka õigusvastaseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles