Kuidas toime tulla nutiseadmesõltlasest lapsega? (1)

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Internet, töötlus

Üha sagedamini kurdavad lapsevanemad, et laps veedab aina rohkem aega nutitelefonis, mille keelamine viib pingeteni omavahelistes suhetes.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul on nutitelefoni sõltuvuse puhul kõige tundlikumaks sihtgrupiks lapsed, kes otsivad nutiseadmest põnevust ja häid emotsioone, millest päeva jooksul nappis.

«Kui nooremad kasutavad nutitelefoni peamiselt meelelahutuslikel eesmärkidel, siis alates eelteismeeast hakkab suuremat rolli mängima eakaaslastega suhtlemine, sest silmast silma suhtlus on asendumas Facebooki, Messengeri, WhatsAppi ja Snapchatiga, mille piiramine täiendaks lapsele eraldamist sõpradest,» tõi ta näite.

Aron märkis, et nutiseadme kasutamine on lapsele kasulik digioskuste arendamisel, kui see ei hakka asendama õppimist, suhtlemist või mängimist päriselus. Kuna nutiseadmeid on keeruline lapsele ära keelata, annab ta soovitusi leidmaks kesktee mõistliku interneti- ja nutiseadmekasutuseni.

1. Kehtesta reeglid juba enne nutitelefoni soetamist. Sageli püütakse piiranguid kehtestada siis, kui nutitelefon on lapsel juba käes. Keset mängu on aga hilja mängureegleid kehtestada. Sea juba enne esimest või uut nutiseadet ostes koos sisse reeglid, millistel puhkudel, kui pikalt korraga ja millisteks otstarveteks võib seda kasutada - nii on lihtsam lapselt nende täitmist paluda.

2. Räägi lasteaias või koolis seisukoha kujundamisel kaasa. Paraku toovad lapsed nutiseadmed kooli kaasa. Siin on õpetajate ja vanemate koht lastevanemate koosolekul otsustada, millised reeglid nende kasutamisele koolipäeva jooksul seada.

3. Arenda lapses enesedistsipliini. Vaatamata nõrgale tahtejõule arvavad lapsed, et nad saavad internetis veedetud aja piiramisega hästi hakkama. Aita enesekontrolli treenida lihtsate reeglitega – pane kirja optimaalne nutiseadme kasutuse aeg ja iga ületatud veerandtunni kompenseerimiseks anna lapsele ülesanne, näiteks laua katmine, toa koristamine või koeraga õue minek.

4. Paku lapsele rohkem tegutsemisvõimalusi ja ettevõtmisi. Tihti unustavad lapsed end nutitelefoni, kuna vanematel pole nende jaoks aega. Paku lapsele rohkem vaba aja sisustamise võimalusi nii pere kui sõpradega. Matkamine, lauamängude mängimine, kinoskäik, rattasõit, huviringid – need kõik aitavad online-offline aega tasakaalustada.

5. Õpeta lapsele nutitelefoni otstarbekat kasutamist. Nutiseade peaks koolilapsele kujunema abistavaks töövahendiks. Kui laps parasjagu internetis surfab, anna talle lihtsaid praktilisi ülesandeid, palu näiteks kontrollida bussiaega või otsida mõne vestluses kasutatud võõrsõna tähendust. Nii õpib laps nägema nutitelefonis praktilist abimeest, mitte vaid meelelahutust.

6. Laadi lapse telefoni arendavaid äppe. Näiteks on eestlased loonud rakenduse KidED, mis suunab lapse mängimise vahel ülesandeid lahendama ja muudab mängu õppetöö preemiaks. Rakendus pakub iga valitud aja tagant lapsele eesti keeles matemaatikaülesandeid, äraarvamisharjutusi ja arendavaid küsimusi. Vastates õigesti, laseb rakendus seadet edasi kasutada, kuni tuleb aeg järgmiseks ülesandeks.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles