Pikaajaliste töötute hulgas on üha rohkem kõrgharituid

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töökoht ja töötu peavad üksteist leidma.
Töökoht ja töötu peavad üksteist leidma. Foto: Lennart Rikk/illustratsioon

Kui nn headel aegadel oli pikaajalised töötud ehk juba üle aasta tööta olnud inimesed põhiliselt põhiharidusega, siis majandussurutis on toonud nende hulka ka palju kõrgelt harituid.

Sotsiaalministeeriumi tööpoliitika info ja analüüsi osakonna nõunik Ülle Marksoo ütles, et pikaajalises töötuses on olnud kaks kriisi – esimene oli nn vene kriis ja teine praegune.

Praegu on Eestis pikaajalisi töötuid 55 700. Kuna majanduskriisiga kaotsi läinud ligi 100 000 töökohast ligi 80 protsenti oli ehitus- ja tootmissektoris, siis on pikaajaliste töötute hulgas palju neis valdkondades töötanuid, kel varasema kogemusega pole nüüd võimalik uut tööd leida. Samas kurdavad tööandjad tööjõupuudust ehk vajalike oskustega töötajaid on raske leida.

Pikaajaline töötus on eriti hoogsalt kasvanud just meeste hulgas. Üldiselt kehtib reegel, et haridustaseme kasvades pikaajaline töötus väheneb, mis seab koolitamisele tõsised ülesanded.

Murelikuks teeb, et pikaajaliste töötute hulgas on ka 8000 noort (16-24 eluaastat), kusjuures on teada, et paljud noored ennast töötuna arvele ei võta. Regiooniti on kõige raskem olukord Kirde-Eestis, kus on 12 600 pikaaegset töötut.

Üheks võimaluseks on Marksoo sõnul potentsiaalse tööandja ja töötaja kokkuviimine tööpraktika abil. Selle käigus selgub, kas inimene soovib ja saab seda tööd teha või vajab ta näiteks koolitust.

Lisaks sellele aitab pikaajalist töötut, kes sageli on minetatud oskuse ja julguse tööd otsida, individuaalne abi ja nõustamine. Marksoo sõnul püsib pikaajaline töötus meil tõenäoliselt kõrge veel ka sel ja tuleval aastal.

Pikaaegse töötuse ohud on : erialaste oskuste vähenemine, tööharjumuste kadumine, vaesusrisk, pere- ja terviseprobleemid, enesehinnangu madaldumine, tööandjate negatiivne hoiak ja koormus riigi rahakotile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles