Lumekahju kindlustus ei hüvita, tuisukahju korvab

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ohtlik lumine katus.
Ohtlik lumine katus. Foto: Ants Liigus

Kodukindlustuse puhul on mõnede seltside kindlustustingimustega otseselt välistatud lume raskusest tekkinud kahjude hüvitamine, kuna need ei ole põhjustatud ootamatutest ja ettenägematutest asjaoludest, tuisu tekitatud kahju aga reeglina hüvitatakse.


Kindlustusvahendusettevõte Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid OÜ juhataja Jaan Marksi sõnul on lumeraskuse hindamiseks olemas teatud tabelid, kus tuuakse välja, kui suur koormus võib olla enam-vähem kriitiline.

«Kui lumekihi paksus katuse peal on üle poole meetri, siis on juba SOS,» möönis Marks.

Kindlustusmaaklerite liidu tegevjuhi Reet Ratturi sõnul peaksid hüvitamisele minema tuisu tekitatud kahjud, kui tuule kiirus tuisu puhul vastab kindlustustingimustes nimetatud tormituule kiirusele.

Kindlustusfirma If varakindlustuse tootejuht Merko Kimsto märkis, et kui katuselt kukkunud lumi või jää kahjustab sõidukit, võib autoomanik esitada kahjunõude hoone omanikule või valdajale.

Kindlustusmaaklerite liidu juhi sõnul hoonelt sõidukile jääkamaka kukkumisest tekkinud kahju üldjuhul selle sõiduki kaskokindlustuse lepingu alusel ei hüvitata.

Autole kukkunud jääkamaka või lume eest vastutab igal juhul hoone omanik. «Kui majaomanik on olnud nii tark, et koos hoone kindlustusega tegi endale ka hoonevaldaja vastutuskindlustuse, siis kindlustus korvab tekitatud kahju,» rääkis kindlustusmaakler Marks.

Ta lisas: «Isegi kui hoone omanikul ei ole vastutuskindlustust, siis tsiviilõiguslikus korras ta vastutab. Saab vähemalt esitada tsiviilhagi või pretensiooni ja kui ta vabatahtlikult ei nõustu kahju hüvitama, siis kohtu korras saab selle kätte.»

See põhimõte kehtib ka inimestele tekitatud vigastuste korral. Et kahju hüvitamist üldse nõuda, peab kannatanu täpselt sündmuse fikseerima, et hiljem oleks tõendusmaterjal olemas.

Marks nimetas mõned soovitused, mida võiks teada. Näiteks maja lähedale pargitud auto omanik võiks enne ärasõitu sõiduki kapoti ja katuse üle vaadata, sest kui kahju alles hiljem avastada, pole tagantjärele enam võimalik tõestada, kus see täpselt juhtus.

Kui aga õnnetus juhtub, siis ei tohiks mingil juhul niisama ära sõita. Kohale tuleks kutsuda kas politsei, kes juhtunu fikseeriks, või maja haldaja. Kui aga kedagi kätte ei saa ja politseil pole võimalik tulla, peaks sündmuskohast tegema pildid, kus on selgelt näha maja ja selle aadress, mõlk ja näiteks katusel olevad jääpurikad vms.

Sama kehtib, kui libedal kõnniteel kukkuda. «Kui keegi murrab jala või saab vigastuse, ka siis vastutab majaomanik, kes peab ma ka kõnnitee korras hoidma,» rääkis Marks. Kui inimene viiakse ära kiirabiga, siis see fikseerib ka koha. Aga kui ta tõesti läheb ise traumapunkti, siis tuleb üritada see moment fikseerida ja saada tunnistajad.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles