Pileti müük «kolmanda kuuse alla» tekitab bussifirmades küsimusi
13. juuni 2016, 19:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nutitelefonide ajastul oleks piletit ette ostes võimalik bussi peale saada ka maanteeäärse kolmanda kuuse alt, kuid bussifirmad ei kiirusta seda lahendust kasutusele võtma.
«Nõudmisel põhinevatest bussiliinidest on räägitud Euroopas päris palju ja seda isegi suuremates maakondades, kus sõitjate arv varieerub tugevalt päevast, ajast vms põhjustest,» rääkis nii Eestis kui Skandinaavias piletimüügilahendusi pakkuva Ridango juht Erki Lipre.
Tema hinnangul oleks Eestis sellisel piletitüübil ning liinigraafiku koostamisel jumet väiksemates maakondades, kus sõitjaid on väga vähe.
Lipre sõnul ei ole nõudepeatuse pileti juurutamine liiga keeruline. Suurim ning mahukam töö on liinigraafikute muutmine, liinistatistika muutmine kesksüsteemis ning mõningate äriloogikate muudatused. «Üldiselt võib aga öelda, et tegemist on tavapärase piletimüügisüsteemi edasiarendusega, mis hõlmab täiendusi nii bussijuhiseadmele kui ka kesksüsteemile,» ütles Lipre. Piletiinformatsiooni uuendamine kesksüsteemi ja bussijuhiseadme võib toimuda väga lühikese aja jooksul ning piletite eelmüügi lõpetamise aeg sõltub vedaja ärireeglitest.
Eesti Bussi kommertsvedude juhi Ott Arumeele sõnul on nemad viimase aasta jooksul korduvalt kaalunud nõudepeatuste süsteemi rakendamise põhjendatust, kuid ei pea seda mõistlikuks. «Peamine hulk reisijaid sõidab liinide alg- ja lõpp-peatuste vahel ega ole huvitatud suurest hulgast vahepeatustest, nõudepeatuste lisamisega kaotavad kaugliinid selgelt oma väärtust, sest sisuliselt hakatakse kopeerima maakonnaliine,» selgitas Arumeel.
Eesti Buss on oma sõiduplaanidesse juba lisanud hulga väiksemaid vahepeatuseid, kuhu saab osta pileteid nii eelmüügist kui bussijuhilt. «Paraku on eelmüügikanalite kasutamine maapiirkondade elanike poolt väheaktiivne ning juhul kui piletid oleksid müügil ainult internetis või eelmüügikanalites, kaotaks suur osa nendest sõiduvõimaluse sootuks,» oli tema hinnang.
Hansa Bussiliinide juhi Madis Lepa sõnul on nõudepeatuste tegemine esmapilgul väga lihtsalt lahendatav, kuid reaalne elu on hoopis midagi muud. «Enamasti soovib reisija liini keskel ette osta piletit, kui on reede ehk võimalus, et ta ei mahu muidu peale,» selgitas ta. Piletimüügi süsteem hoiab seda tühja kohana lähtekohast väljudes ja juhil on aga väga raske selgeks teha Tartust Viljandisse sõitjale, et sellele kohale tuleb inimene näiteks Sangla peatusest.
Nende firma peaks selle lahenduse kasutusele võtmisel uuendama bussi piletimüügiaparaate, et juht näeks online'is kõiki sellele liinile ostetud pileteid, mida ta nüüd ei näe. Uute aparaatide kasutuselevõtt kaotaks aga ära eelmüügi lehed, mida bussijaamad väljastavad. «Sealt näeb juht, mitu piletit millisesse peatusse on ette ära ostetud ja kuna see väljastatakse viimasel hetkel (ca 10 min enne bussi väljumist), siis ei jõua see 100 protsenti väljuvasse bussi,» rääkis Lepp. Kuna vastavalt seadusandlusele peab bussifirma oma liiniloal ära märkima kõik nõudepeatused, tuleks ümber teha liiniload ja muu paberimajandus.
«Kui aus olla, on siin, nagu paljudes teistes valdkondades lahenduse võtmeks arenev IT. Kui kõik asjad on online'is, nutitelefonis, piletiaparaadis ja eelmüügikassas, siis saab seda teha minimaalsete vigadega,» sõnas Lepp.
Lux Express infojuhi Marina Bachmani sõnul näeb nende kontseptsioon ette ekspressliinide teenust, mistõttu ei jää teenindatavatele liinidele kuigi palju nõudepeatusi. «Nõudluse olemasolul oleksime valmis kaaluma liinilubade uuendamisel ka mõningate nõudepeatuste lisamist bussi sisenemiseks, ent nende hulk ei saa kindlasti olla väga suur, sest vastasel korral muutuks sõiduaeg väga raskesti ennustatavaks,» sõnas Bachman. Ta lisas, et Lux Express pooldab linnadevahelises liikluses vaba turgu, mis võimaldab igal ettevõttel leida ärimudel, mis klientide ootustele vastab. «See motiveeriks kindlasti mõnd bussiettevõtet kasutama rohkem ka nõudepeatusi,» arvas ta.
Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamsoni sõnul on täna nõudepeatused lubatud ainult väljumiseks. Sisenemise teema tuli arutuse alla liinilubade jagamise komisjonis, kui Lux Express soovis nõudepeatusi ka reisijate sisenemiseks.
Bussifirma soov oli, et trassi äärde jäävates nõudepeatustes saaks peale tulla ainul juhul, kui eelmüügist on ostetud pilet.
«Ühistranspordiseaduses on öeldud, et reisija peab saama soovi korral ühissõidukist osta paberpileti ja antud juhul seda punkti ei järgitud,» lisas Williamson.
Nüüd on plaanis nõudepeatusi lubada, aga ainult tingimustel, et kui keegi eelmüügist ostetud piletiga läheb peale ja bussi ootab ka ilma piletita reisija, siis peab bussijuht ilma piletita sõitja peale võtma. Seda juhul, kui bussis on vaba koht.
Ta lisas, et see nõue tuleb seetõttu, et mitte kõigil ei pruugi olla võimalust piletit veebi või telefoni vahendusel ette ära osta. «Kui aga eelmüügist pole ühtegi piletit ette ära ostetud, siis ei pea ka buss peatuma, hoolimata peatuses seisvast sõitjast,» lisas Williamson. Enne uue korra kehtestamist on kavas see ka bussifirmadega läbi rääkida.