Kui palju võib võtta laenu?

, teabekeskuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõistliku laenusumma puhul ei tohiks igakuine tagasimakse ületada 30 protsenti sissetulekutest.
Mõistliku laenusumma puhul ei tohiks igakuine tagasimakse ületada 30 protsenti sissetulekutest. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Enne mis tahes laenu võtmist peaks läbi kaaluma, kas laenu kasutamine on üldse majanduslikult mõistlik valik. Laenu suuruse üle otsustamisel tuleks aga mõelda oma sissetulekutele, soovitab Piret Suitsu Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskusest.

Üldine reegel on, et kui pere sissetulek kokku on kuni 960 eurot (15 000 krooni), võivad liisingu- ja laenumaksed kokku olla 30 protsenti laenutaotleja igakuistest tuludest ehk kuni 288 eurot (4500 krooni). Suurema sissetuleku korral võib laenumakse moodustada 40-50 protsenti, kuid mitte enam.

Näiteks 1000-eurose (ligikaudu 15 600-kroonise) sissetuleku korral ei tohiks pere igakuised järelmaksu, laenu- ja liisingumaksed olla kokku enam kui 400 eurot (ligikaudu 6300 krooni). 

Kui taotlete laenu koos pereliikme või muu lähedase inimesega, tuleb arvestada, et panga nõudmised sissetulekute osas on kõrgemad kui üksi taotledes. Koos laenu võtmisel vastutavad mõlemad osapooled solidaarselt laenu tagastamise eest.

Pigem vähem kui rohkem

Sobiv laenusumma ja -makse võiksid olla panga poolt kehtestatud maksimaalsetest piirangutest pigem väiksemad. Sissetulekud võivad aja jooksul kasvada, kuid laenuotsust tehes tuleks eelkõige lähtuda tänastest võimalustest.

Hinnata tuleb ka oluliste elusündmuste võimalikku mõju pere majanduslikule olukorrale, olgu selleks näiteks ajutine tööta jäämine, töökoha vahetus või lapse sünd ja tema kasvamisega seotud kulutused. Samuti võib elus ette tulla tervisehädasid või töövõime kaotust.

Arvesta lisakuludega

Samuti tasub arvestada, et mis tahes uue asja ost võib endaga kaasa tuua täiendavaid haldus-, hooldus- ja remondikulusid ning ka kindlustusmaksed.

Näiteks liisinguga  auto soetamisel lisanduvad pere eelarvesse ka kindlustusmaksed, mistõttu tuleks ostu tegemisel arvestada kogukulude, mitte ainult lisingumaksega. Samuti on laenu tagatiseks jääva kinnisvara kindlustamine kohustuslik – see tähendab taas täiendavat igakuist kulu või kord aastas makstavat kindlustusmakset.

Üllatuste vältimiseks tasub enne lõplikku otsustamist välja selgitada ka laenulepingu sõlmimisega kaasnevad ühekordsed tasud – näiteks lepingutasu, riigilõiv hüpoteegi seadmiseks, notarikulud ja tasu kinnisvara hindamise eest.

Sama oluline on teada, kui paindlikud on tingimused ja millised teenustasud  lepingu muutmisel, näiteks laenu osalise või täieliku ennetähtaegse tagastamise või maksegraafiku ümberkujundamise soovi korral.

Et selgitada välja jõukohane laenusumma ja -makse, saab kasutada laenukalkulaatoreid, mis on kättesaadavad pankade kodulehtedel. Sobiva vormi pere eelarves tulude-kulude planeerimiseks  leiab samuti internetipangast või internetist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles