Kahest äbarikust alguse saanud elutöö

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaarel Voitki aretatud hübriid 'Trilby' x fortunei. See  on hübriid mööda maad roomavast  inglise sordist Trilby ja aretaja ühest lemmikliigist, Lõuna-Hiinast pärit  Fortuneist, millel on tugevalt lõhnavad õied.  «Tegin selle hübriidi õietolmudest ja  sellega võib rahule jääda,  on korralikud oksad, mis ei roni mööda maad, ja  õied on peaaegu samasugused kui  ’Trilbyl’.
Kaarel Voitki aretatud hübriid 'Trilby' x fortunei. See on hübriid mööda maad roomavast inglise sordist Trilby ja aretaja ühest lemmikliigist, Lõuna-Hiinast pärit Fortuneist, millel on tugevalt lõhnavad õied. «Tegin selle hübriidi õietolmudest ja sellega võib rahule jääda, on korralikud oksad, mis ei roni mööda maad, ja õied on peaaegu samasugused kui ’Trilbyl’. Foto: Mihkel Maripuu

Maailma rododendroni aretajate seas tuntud Kaarel Voitki huvi nende ilutaimede vastu sai alguse kahest äbarikust taimest, mis pea 50 aasta eest said elule turgutatud.

«1969. aastal ostsime maja  ja selle trepi kõrval oli kaks väga inetut rododendronit,» meenutas Kaarel Voitk oma hobi algust.  Taimede all olid majaseinast kukkunud lubikrohvi tükid ning rododendronid nägid väga viletsad välja.

«Lugesin, et need vajavad happelist mulda ja ostsin turvast ning istutasime need mujale,» rääkis Voitk. Pea pool sajandit hiljem on need taimed nelja meetri kõrgused. Linna peal ilusaid rododendroneid nähes tuli mehel idee proovida neid ise seemnest kasvatada. «Need lähevad nii kiiresti kasvama ja järgmisel aastal oli mul palju seemikud, siis juba tekkis tahtmine saada midagi huvitavamat ja nii see läks,» sõnas Voitk.

Ka paelus meest, et rodod on pärit väga erinevatest ja huvitavatest paikadest. «Peamiselt Hiinast, aga see kant on mulle alati huvi pakkunud,» tõi Kaarel näite. Nii ongi ta reisidelt erinevatest paikadest toonud kaasa {õietolmu ja vahel ka seemneid ja neist ise taimed kasvatanud. «Kõik see näitas, et see on õige asi, millega tegeleda,» tõdes aretaja. Tänapäeval on Kaarel Voitk rododendroniaretajate seas tuntud kui suureleheliste hübriidide aretaja.

Ühe oma paljudest  aretatud hübriididest ‘Malle’ registreeris ta ka rahvusvahelises rododendronite sordinimekirjas, mida peab Suurbritannias dr A. Leslie. «Kui ta küsis mu käest, mis on nime etümoloogia, siis saatsin pildi, kus Malle seisab kolmemeetrise õitseva rododendroni all ja vaatab õisi, ning  kirjutasin – rododendron ‘Malle’ ja minu naine Malle,» meenutas Kaarel.  Abikaasa nime kandev rododendron on puu nime vääriline ja õitseb jaanipäeva paiku.

Pikemalt perekond Voitki rododendronimetsa kohta saab lugeda 16. juuni Postimehest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles