Lumeuputus tõi kõigile tööd ja vaeva juurde. Eriti palju on vatti saanud kohalike omavalitsuste lumekoristuse eest vastutavad ametnikud, aga ka tavalised töötegijad, kes selle lume kõik teedelt ära pidanud lükkama. Aga kas kõik on seda ikka ausalt teinud?
Prügivedajad ja postiljonid tõstsid vahepeal käed üles, sest umbes tänavatel polnud võimalik teenust osutada. Inimesed püüdsid mõista ja ootasid kannatlikult, millal lõpuks leht postkasti potsatab või prügikast aia taga ära tühjendatakse.
Alati leidub «nutikaid», kes olukorda enda kasuks ära oskavad kasutada. Jutud lisaraha eest lund lükkavatest traktoristidest tundusid esialgu liialdusena. Kui üks Kardiorus elav tuttav kurtis, et tema kodutänaval käib lumelükkamine elanike rahakoti pealt, ei tahtnud seda esialgu uskuda.
Et kui maksad sahamehele, siis ajab tänava sinu värava eest puhtaks, ja kui ei maksa, hakka aga ise kühveldama. Inimesed maksid parkimiskohtade eest, mida kasutada ei saanud. Ja olgu öeldud, et mu tuttav on noor nääpsuke neiu.
Ühel selle kuu alguspäeval rõõmustasin kodus kuuldavalt, kui sahka oma maja eest tervelt kolm korda edasi-tagasi sõitmas nägin, sest tee oli juba lootusetult roopasse sõidetud. Suur oli aga mu imestus, kui järgmisel hommikul samad roopad alles olid. Kas tõesti sõitis traktorist ülestõstetud sahaga läbi selleks, et elanikelt raha välja pommida?
Või teine näide. Prügi oli kaks nädalat viimata väidetavalt kehvade teeolude tõttu. Kui lõpuks prügiauto meie aia eest peatus, lükkas mu mees värava eest lund ja märkas, et meie prügikasti ei kavatsegi juht peale tõsta. «Seda pole meil kirjas,» kõlas põhjenduseks. Kuna aga krabisevat kusagilt ei paistnud, tühjendati prügikast siiski ära ja lubati see kirja panna. Ei tea kuhu? Meil on prügiveo leping algusest peale olemas.
Prügiveo eest otse juhile maksmine pole ammu mingi uudis. «Kui viskad kahekümneviieka peale, viiakse kõik ära ka ilma sorteerimata ja nii palju kui tarvis,» ärples üks majaomanik. Ei tea, kas euro on nüüd ka seda hinda tõstnud?