Lugejate kogemus autoremonditöökodadega: sõidukit ei parandatudki (3)

Kerli Kivistu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõidukid.
Sõidukid. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Postimees tegi üleskutse, kus palus lugejatel jagada kogemusi seoses autoremonditöökodadega. Nii mõnigi väitis, et sõidukit tegelikult parandatud ei olnudki.

Pärast autoremonditöökojast käiku sõidukit ei parandatud

Erkki rääkis, et mõned aastad tagasi, kui ta veel Peugeot'ga sõitis, külastas ta Auto-Fortet Tallinnas Sikupillis erinevate remondisoovidega. «Vähemalt kahel korral sain ma auto tagasi hullemas seisus, kui ma selle sinna viisin,» sõnas mees.

Ta meenutas, et ühel korral lasin läbipõlenud armatuurivalgustuse pirne vahetada. «Pirnid vahetati ära, kui peale seda ei töötanud enam salongi ventilaator. Leiti, et selle juhtplokk olla maha põlenud ja väideti halba asjaolude kokkulangemist,» kirjeldas Erkki.

Teisel korral ei pandud mootorikatet korralikult kinni, mis vibreerides loksutas lahti õli juurdevalamise korgi ning pool mootoriõli selle kaudu välja pritsis. «Avastasin asja alles siis, kui armatuuril hakkas õlinivoo tuli põlema ning avasin ise kapoti. Kuna olin Eesti teises otsas ja teise riiki minemas, siis lahendasin asja kiirelt kohapeal,» märkis Erkki.

Erkki olevat mingil korral veel avastanud peale hoolduses käiku, et väike õliloik jääb alati auto alla pärast parkimist. «Kui roomasin ise auto alla, et uurida, milles asi, avastasin, et karteri põhjas õli väljalaske kork ei olnud korralikult kinni keeratud ja sealt vahelt lekkis. Poleks ise uurima hakanud ega avastanud, oleks see ühel hetkel lihtsalt ära kadunud ja kogu mootoris olev õli tänavale välja voolanud,» meenutas mees ebameeldivat vaatepilti.

«Seega on ka tõsised pretensioonid tööde kvaliteedile,» lausus Erkki, kes soovitas igaühel teha väike uuring. «Võtke oma viimane hooldusarve ning vaadake, palju maksab mootoriõli, mis teil ära vahetati - liitri hind, kogus, mis sisse valati, ja selle koguse maksumus. Siis minge suvalisse autoosade poodi ja vaadake, kui palju maksab sama kogus kõige kallimat mootoriõli, mida seal poes müüakse,» õpetas mees.

Ta ütles, et kui saate tulemuseks, et sama kogus kõige kallimat õli on vähemalt kolmandiku võrra odavam, siis küsige endalt/teeninduselt, mis õli see küll on, mida nemad su automootorisse valavad. «Ma räägin just mootoriõlist, mitte mõnest spetsiaalõlist,» täpsustas Erkki.

Remondikogemus lõppes tarbijakaitseametis

Elle pajatas, et loeb alati ajakirjanduses ilmuvaid vastavasisulisi artikleid, et endale hankida infot kohtadest, kust eemale hoida. «Kuna autoremondi tunnihinnad kipuvad mõne teise valdkonna töötaja päevapalga kõrgusele, on igati hea teada, kus kliendile tema raha eest tõepoolest ka vastavat teenust osutatakse või siis ei osutata,» lausus naine. 

Elle sõnul viis remondikogemus tema pere rahakotist sõitva auto ostmiseks sobiva summa, mis lõppes tarbijakaitseametis.

Naine meenutas, et eelmise aasta augustis sai auto viidud käigukastiprobleemiga Tallinnas Tuuliku teel asuvasse A-osa OÜ töökotta, kelle spetsiifika ongi automaatkastide remont. «Kohta soovitas meile garaaž, kus olime muid hooldusi teinud ja tööga rahule jäänud. Eeldasime, et kui ise on tublid, siis soovitavad teist tublit tegijat, ka internetis ringi otsides ei leidnud Tuuliku tee töökoja kohta kriitikat,» kõneles Elle.

Ta meenutas, et A-osa OÜ-omanik väitis kindlalt, et turbiin on rikkis ja vajab väljavahetamist, kuid kahjuks ei olnud sellest abi. «Vahetusse läksid järgemööda üks solenoid, siis solenoidiplokk (üksik solenoid osteti tagasi), veel kord turbiin, siis hüdraulikaplokk. Loomulikult lisandusid montaažitööd ja õlivahetused,» lausus Elle.

Naine sõnas, et selline detailide peale-maha katsetamine ei likvideerinud algset viga. «Loomulikult ei toimunud ükski liigutus tasuta. Ka võeti meie selja taga ette mingi x-aine lisamine käigukastiõlile, mille kohta eelnevat nõusolekut ei küsitud,» kirjeldas naine. Info aine kohta sai ta alles kõvasti hiljem. Internetis jälgi ajades jäi tarbijale mulje, et midagi on selle lisandiga vaja olnud peita. 

«Selline «õppekombinaat» meie auto ja rahakoti arvelt kestis kuni jõuludeni ja pani arvama, et meid on välja valitud nn lüpsilehmaks,» arvas naine. Ta rääkis, et lõpuks sai auto toimetatud hoopis Kadrinasse Hõbenool OÜ töökotta, kus auto korda tehti. Naise väitel seletati seal lahti ka tööde käik ning põhjused, miks midagi tehti. «Nende esitatud arve oli väiksem kui summa, mille maksime A-osa OÜ-le, kus tegelikult autot korda ei tehtud,» kurvastas naine.

Elle tõdes, et igal tegijal tuleb aeg-ajalt ette olukordi, kus tundub, et ei oska ja asjad kisuvad käest ära, kuid siis oleks aeg tunnistada seda ja kliendiga aus olla. «Selle asemel saime hiljem kuulda etteheiteid, miks valisime teise töökoja, et tema oleks garantiikorras kõik korda teinud. No me olime ju lootnud mitu kuud, et asjad saavad seal korda,» kirjeldas naine lootust.

Seega otsustas ta tarbijavaidluste komisjoni pöörduda. «Meil kulus kokkuvõttes nii palju raha, et selle eest oleks saanud täiesti sõidukorras auto osta. Suurem probleem minu arust on, et sellise käitumisega töökojad tekitavad usaldamatust teiste ala tegijate suhtes,» leidis Elle. Ta lisas, et kui klient on korra petta saanud, siis edaspidi kahtlustatakse tonti ka seal, kus seda ei olegi. 

«Nii tekivadki lood nõmedatest klientidest, kes tahavad istuda mehaaniku selja taga ja fikseerida iga liigutuse, mis auto kallal tehakse,» lausus naine. Ta leidis, et teenusepakkujad peaksid suutma oma ninaotsast kaugemale vaadata ja hindama hetkekäitumise tagajärgi pikemas perspektiivis.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles