Fastum geeliga ei tohi 2 nädalat valguse kätte minna

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fastumit saab nüüd üksnes arsti loal.
Fastumit saab nüüd üksnes arsti loal. Foto: Marianna Loorents/Õhtuleht

Euroopa Komisjon otsus väljastada ketoprofeeni sisaldavat Fastum geeli üksnes retsepti alusel, on tekitanud küsimusi, millele oli nõus vastama ravimite osakonna juhataja asetäitja kt Ott Laius.


Komisjoni otsuses oli viidatud ketoprofeeni paiksel kasutamisel tekkivatele ohtlikele valgustundlikkusreaktsioonidele. Mida see tähendab? Mis juhtuda võib?

Oht nahareaktsioonide tekkeks ketoprofeeniga ravitud nahapiirkonnas on nii otsese päikesevalguse korral, pilvise ilmaga katmata nahaga väljas viibides kui ka solaariumi külastades. See tähendab, et ketoprofeeni kasutades ning ka 2 nädalat peale ravi lõppu ei tohi katmata nahaga väljas viibida, ega solaariumi külastada. Päikesevalgus võib ravitud piirkonnas põhjustada nahapunetust, kihelust ning põletustunnet, aga ka villilist nahapõletikku, mis võib levida teistessegi naha piirkondadesse.

Kas teil on andmeid selle ravimi kahjulikust mõjust? Kasutati ju massiliselt.

Eestis on ravimiametile teatatud ühest nahareaktsioonist, mis tõenäoliselt oli tingitud ketoprofeeni sisaldava ravimi kasutamisest. Neid juhtumeid võib olla aga oluliselt rohkem, sest Eestis teatatakse ravimite kõrvaltoimetest üsna vähe. Inimesed kasutavad käsimüügiravimeid enamasti arstiga nõu pidamata ning tõenäoliselt ei kurdeta väga tihti ka nende kõrvaltoimetest arstile.

Ravimiametile teatab kõrvaltoimetest enamasti arst ning kui patsient kahjustusest ei teata, ei saa ka amet sellest teada. Lisaks ei pruugi inimene tulla selle pealegi, et tema nahalööve võib olla ravimi kõrvaltoime.

Mujal Euroopas on olnud ohtralt teateid nahareaktsioonide tekkest seoses ketoprofeeni paiksete ravimite kasutamisega, mille alusel võib kindlalt väita, et seos ja kahjulik mõju on olemas.

Kas Euroopa on meil veel ravimeid nö vabamüügilt ära võtnud? Kas me ise ei saa selle üle otsustada?

Ketoprofeeni paiksete ravimite retseptiravimiteks muutmise otsustusprotsessis osalesid kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad, sealhulgas ka Eesti esindaja ning otsus sündis pärast põhjalikku ravimi kasu ja riski suhte hindamist. Tegemist oli ühise otsusega, mille juures sai ka Eesti oma sõna öelda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles