Maanteeameti teenindus tekitab pahameelt (4)

Kerli Kivistu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõiduauto registreerimistunnistus.
Sõiduauto registreerimistunnistus. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Meesterahvas pettus Maanteeametis, kuna väidab, et seal on arrogantne teenindus. Ta juhib tähelepanu sellele, et kasinusmeetmetena suletakse väikseid büroosid, aga suuremates teenindust ei parandata.

«Tõin juuni alguses Saksamaalt auto. Kuna elan Sauel, siis olen käinud juba kolmel korral kohalikus büroos ust kraapimas, sest auto esmases ülevaatuses on ainult üks teenindaja ja seega autot ette näidata ei jõua,» rääkis pettunud lugeja.

Ta toob võrdluseks, et see on juba nagu Vene ajal leivasabas seismiseks saanud. «Amet enda poolt ei tee midagi sellist, et katkestada järjekorranumbrite väljastamine ajaks, mil vastuvõtt lõpeb,» leidis lugeja. Ehk ise peab ennustama või ennustab numbrite ülevaataja. «Enne sõitsime pika järjekorra puhul Raplasse, kuid seal enam selliste asjadega ei tegeleda,» märkis maanteeametis pettunud meesterahvas.

Kuna järjekorrad on läinud pikaks ja närviliseks, pakutakse välja broneerimist ja hoiatatakse, millal on tipptunnid. «Selle asemel, et järjekorraga ja ülekoormusega tegeleda, palutakse sellega tegeleda kliendil. See ei ole ju normaalse mõistuse vili. Kas riiklike lõpmatute kärbete tulemus on viimase Politseiametniku pensionile minek ja Maanteeameti kadumine?» esitas meesterahvas küsimuse.

3. juuli oli esimene aeg broneerimiseks 13 ja 14. Seejärel on mõnda aega jälle broneeritud. «Ma ei saa iga teenindavat asutust kaks nädalat ette broneerida ja ajakava rändaks peast paksu märkmikku,» sõnas pahane klient.

Maanteeameti liiklusohutuse ja ühistranspordi peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi mõistab antud kliendimuret täiesti. «Tänase hetke nõrgim lüli on registreerimise eelne ülevaatus ning praegune olukord on tekkinud mitme halva asja kokkusattumisel. Selle aasta kevadel on kasvanud Eestisse toodavate kasutatud sõidukite arv võrreldes eelmise aastaga umbes 14 protsenti,» lausus Telliskivi. Ta lisas, et Tallinna ja Saue büroodest on töölt lahkunud neli töötajat.

Seega on mitme konkursi tulemusel õnnestunud leida uued töötajad, kes asuvad peatselt tööle, kuid nende atesteerimine võtab veel natuke aega. «Maksuameti kõrgendatud huvi 2009. aasta ja sellest uuemate sõidukite vastu on samuti Maanteeameti spetsialistide töökoormust tõstnud. Paraku praktika näitab, et antud valdkond on seotud suurendatud maksuriskiga,» lausus Telliskivi. Ta märkis, et pole harvad juhused,  kui Saksamaalt toodud auto müüakse siin edasi nii, et vahendajast ei jää mingit jälge.

«Kui sõiduk on Eestis arvel, siis selle toimingu tegemiseks ei pea sõidukit ette näitama ja seda teenust saab teha e-teeninduses,» rääkis Telliskivi. Ta ütles, et sõidukit ei pea ka ette näitama tootja-tehase volitatud maaletoojad, vaid nemad kontrollivad ise üle sõiduki vastavuse ja saadavad vastava info meile andmebaasi elektroonselt.

Maanteeamet plaanime olukorda kindlasti lahendada. «Kaasame teistest büroodest registreerimise eelseid ülevaatajaid Tallinnasse ja Sauele appi, samuti asuvad tööle uued töötajad,» selgitas Telliskivi. Ühtlasi muudetakse järjekorra süsteemi selliselt, et see ei väljasta lõpmata numbreid.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles