Sisuturundus
Kolm müüti kartongpakendist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki Tetra Pak leiutas kartongpakendi juba enam kui 60 aastat tagasi, levib selle kohta endiselt arvukalt väärarusaamu.
Kartongi põhilisi omadusi on selle võime kaitsta selles olevat toodet valguse ja õhu eest, mis soodustavad pakendi sisu riknemist. Tänu kartongpakendi mitmekihilisusele ja täitmistehnoloogiale püsib toode kauem värske säilitusaineid lisamata.
Kartongpakend on ka keskkonnanutikas valik, sest materjalina on see transportimisel kergem ja kompaktsem kui näiteks klaas. Nii säästab kartongpakendite tarnimine oluliselt energiat. Lisaks toodetakse kartongi puidust, mis erinevalt klaasi ja plastiku toorainest on taastuv. Samuti saab Tetra Paki kartongpakendeid ringlusse võtta, mistõttu peaks neid sortima ja pärast kasutamist viskama vastavasse konteinerisse.
Müüt # 1 – 62% Eesti elanikkonnast on seisukohal, et kartongpakendis olev mahl sisaldab säilitusaineid.
Tegelikkus – aseptiline pakend võimaldab hoida toiduaine värske ja säilitada selle maitse kuni aasta jooksul ilma säilitusaineteta.
Et teada saada, kas tootes on säilitusaineid, tuleb esmalt pöörata tähelepanu toote etiketile. Kas sinna on kirjutatud «mahl», «nektar» või «mahlajook». Eestis on sõna mahl mõistena kaitstud ja see peab vastama teatavatele omadustele. Kui pakendile on kirjutatud «100% mahl», tähendab see, et sellesse ei tohi olla lisatud säilitusaineid ning mahl on toodetud värsketest puuviljadest või kontsentreeritud mahlast. Mahla ei tohi lisada suhkruid ning selle magususus tuleb ainult puuvilja oma suhkrust.
Aseptilise pakendi kolm kihti (papp, plastik ja alumiinium) kaitsevad mahla õhu ja valguse eest, säilitades selle värvi, tekstuuri, maitse ja toiteväärtuse. Aseptiliselt pakendatud mahla võib ilma avamata säilitada kuni 12 kuud seda külmkappi paigutamata. Enne, kui toode villitakse steriilsesse kartongpakendisse, kiirkuumutatakse see keemistemperatuurini, et vältida mikroorganismide teket. Seda tehes säilitatakse väärtuslikud toitained ja vitamiinid. Protsessi võib võrrelda vanaemadelt tuntud mahla või kompoti sissetegemisega talveks.
Müüt # 2- iga viies Eesti elanik arvab, et joogikartonpakendit ei saa ringlusse võtta ja seepärast peab selle viskama olmeprügi hulka.
Tegelikkus – joogikartongpakendit saab ringlusse võtta.
Tetra Paki joogikartongpakend koosneb peamiselt papist ja plastist, mõnel puhul sisaldab see ka alumiiniumkihti. Sellest hoolimata saab joogikartongpakendi ringlusse võtta. See, et pakend sisaldab ka plasti, mida on sortimisel keeruline eraldada, ei ole aga probleem. Kasutatud Tetra Paki joogikartongpakendid tuleks visata spetsiaalsetesse kollastesse pakendikonteineritesse või jälgida prügikonteineril olevat tähistust. Kartongpakendi ümbertöötlusprotsess on tegelikult väga lihtne: tselluloos eraldatakse plastist vee ja segamise teel. Hiljem saab eraldatud materjale kasutada uute toodete valmistamiseks. Tselluloosist saab toota nt pitsakarpe, salvrätte või printimispaberit, plastist ehitusmaterjale.
Müüt # 3 – pool Eesti elanikkonnast usub endiselt, et klaas on keskkonnasõbralikum valik kui kartong.
Tegelikkus – kartongpakendi elutsüklianalüüs näitab, et see on keskkonnasõbralikum.
Erinevate pakendite keskkonnamõju hindamiseks kasutatakse tavaliselt elutsüklianalüüsi. Toote keskkonnamõju hinnatakse selle elutsükli igas staadiumis – hetkest, mil materjal toodetakse, kuni hetkeni, mil pakend taaskasutusse võetakse. Rootsi keskkonnauuringute instituudi IVL uuringud näitavad, et kartongpakend on klaasiga võrreldes neli ja plastiga võrreldes kaks korda keskkonnasõbralikum.
Esiteks on kartongi transportimine väga efektiivne. See on kergem kui klaas ja seda tarnitakse tootjatele õhukeste lehtedena. Nii võib ühe veosega transportida oluliselt rohkem kartongpakendeid kui klaaspudeleid. Samuti saab tootega täidetud kartongpakendeid riiulisse paigutada või transportida tõhusamalt. Tihedalt üksteise kõrvale pakituna ei veeta ühest kohast teise õhku. Kartong võimaldab toodete energiatõhusama transpordi ja seeläbi väiksema mõju keskkonnale.
Teiseks on kartongi peamine koostisosa papp, mida toodetakse puidust ja mis toorainena on taastuv. Kui näed Tetra Paki pakendil Forest Stewardship Councili (FSC) embleemi, võid olla kindel, et selle tootmiseks kasutatud puit pärineb vastutustundlikult majandatud metsast. Langetatud puude asemel saab istutada uued, mis võimaldab keskkonnamõju tasakaalustada. Klaasi toodetakse liivast ja plasti naftast – need on ressursid, mis ei taastu. Tetra Pak on loonud innovaatilised ja keskkonnasõbralikud lahendused. Pakendite plastosad ja -korgid valmistatakse bioetanoolist, mida toodetakse suhkruroost. Ja suhkruroog on samuti taastuv materjal.
Kolmandaks on kartongpakend taaskasutatav. Iga kasutatud kartongpakend on väärtuslik materjal uute toodete valmistamiseks. Samuti on seda taaskasutamise tarbeks lihtne transportida, sest tühja pakendi saab hõlpsalt lamedaks suruda ning nii võtab see vähem ruumi kui klaaspudelid või metallpurgid.
Kui sa veel ei tegele joogikartongpakendite ringlusseandmisega, siis kutsume sind seda tegema. See on palju lihtsam, kui sa arvad!