Herneraksulised mürgitavad end vabatahtlikult (10)

Anna-Maria Uulma
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hernepõld.
Hernepõld. Foto: Anna-Maria Uulma

Hernepõldudest mööda kõndides jäävad üha sagedamini silma sildid, millel hoiatatakse herneste söömise eest, sest need olevat mürgised, kuid põllumeeste väitel kaovad mürgid hernestest enne nende turule jõudmist.

Kätte on jõudnud juuli keskpaik ja nii mõnegi põllumehe põllul on valmimas hernesaak. See ahvatleb ligi mitmeid hernemaitsjaid. Lääne-Virumaa hernekasvataja tütar hoiatas sotsiaalmeedias, et mõtlematud hernestesööjad ei tea, et peale seaduse rikkumise võivad nad ka iseennast mürgitada, sest herned on üle pritsitud putukatõrjevahenditega.

Lääne-Virumaalt pärit hernekasvataja sõnul pritsitav putukatõrjevahend küll turule ei jõua, sest kaob taimelt teatud aja jooksul, kuid igal putukatõrjel on olemas ooteaeg, mille ajal pole vilja siiski soovitatav süüa. Tõrjevahendit on vaja kasutada, et putukad vilja ei kahjustaks.

«Näiteks võib pritsimata taime kauna sattuda ussike, kes hakkab seal olevaid herneid sööma, see aga kahjustab meie toodangut,» sõnas hernekasvataja.

Hernekasvatajast põllumehe sõnul on kemikaalide kasutamine loomulik viis taimede kaitseks, sest putukaid eemale hoides saab turu jaoks sobivama välimuse. Põllumehe sõnul peab vili turule jõudes ka hea välja nägema. Teisalt tekitab poolte taimede ussitamine tohutult suurt majanduslikku kahju.  

Põllumehe arvates on herneraksu minek ka kohatu, sest nii tungitakse eramaale ja sirutatakse näpud võõra vara järele.

«Kui ma näen kellegi aias ilusat vaarikat, siis ei lähe seda ära võtma, sest see on ebaviisakas,» sõnas mees.

Põllumehe sõnul ei pahanda ta otseselt herneste maitsmise pärast, kuid leidub ka inimesi, kes suunduvad põllu keskele paremaid herneid otsima, mistõttu võidakse osad taimed ära tallata.

«Hernekasvatajaid pahandab eriti selline hernevaras, kes rebib kaunu hooletult ja tõmbab mullast välja terve taime ning läheb põllu sisse tallama. Mahatallatud põlluosa saaki on keeruline ja vahel ka võimatu koristada,» sõnas põllumees.

Teisalt ei tea ükski tee ääres peatuja, millal on taimed üle pritsitud, sest kaunadel ei pruugi olla peale pritset tekkivaid laike. Paari päeva eest üle pritsitud herned on aga kemikaalidega saastatud, mistõttu nende söömine ei mõju tervisele hästi.

Peale mitme teise põllumehega rääkimist jäi siiski mulje, et põllu äärde pandud hoiatavate siltide eesmärk on pigem kutsumata külalisi põllust eemale hoida kui sööjaid kemikaalide eest hoiatada.

«Suurem osa hernepõldudest kasvatatakse teraherneks, mida saab koristada kombainiga. Hernesaagi kogust ja kvaliteeti võivad kahjustada kasvuperioodil mitmed kahjurid. Üks nendest on hernemähkur, kelle röövik toitub hernekaunas hernestest. Selle vältimiseks on põllumehel võimalus kasutada lubatud taimekaitsevahendeid, mida pritsitakse taimikule. Hernemähkuri tõrjeaeg on enamasti siis, kui hernetaimed lõpetavad õitsemist ja hernekaunad  on moodustumisel. Taimekaitsevahendi mõju iseloomustamiseks on selle etiketil termin - ooetaeg. Ooteaeg on aeg ööpäevades, mis peab jääma taimekaitsevahendi kasutamise ja saagi koristamise vahele. Osadel taimekaitsevahenditel on see ootaaeg näiteks 20 ööpäeva. Sellest tuleneb lisarisk hernemaitsjale ja hernevargale (neile, kes omaniku loata kotti korjavad),» lisas kogemustega põllumees informatsiooniks.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles