Inimesed võtavad järjest vähem haiguslehti

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sageli võetakse haigusleht alles siis, kui haigus lõplikult maha murrab.
Sageli võetakse haigusleht alles siis, kui haigus lõplikult maha murrab. Foto: Peeter Langovits

Haigekassa andmed näitavad, et võrreldes möödunud aastaga on üle kahe korra vähenenud väljavõetud haiguslehtede arv.


Üks põhjus on kindlasti see, et vähenenud on töötavate kindlustatute üldarv. Teine põhjus võib aga peituda selles, et kuna esimese kolme haiguspäeva eest ei maksta, siis inimesed lühemate haiguste puhul ei võtagi üldse haiguslehte.

Selle asemel saadakse näiteks tööandjaga kokkuleppele kodus töötamise või lihtsalt vabade päevade osas.

Samas on oluliselt pikenenud töövõimetuslehe keskmine pikkus ehk inimesed on korraga kauem töölt ära.

Haiguslehtede arv ja nende pikkus:

2009. aasta 9 kuud:

Haiguslehtede arv: 257 782
Haiguslehe keskmine pikkus: 14,9 päeva

2010. aasta 9 kuud:

Haiguslehtede arv: 121 385
Haiguslehe keskmine pikkus: 19,3 päeva

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles