Puust ja punaseks: millal toit tegelikult rikneb

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Säilivustähtajast ei pea alati kinni pidama, kuna «parim enne» kuupäev näitab aega, milleni säilib toidu optimaalne kvaliteet. See põhineb aga ligikaudsel arvutusel ning toiduaine võib söömiskõlblik olla ka tükk aega pärast märgitud kuupäeva.

Mõnede toidunippide ja soovitustega saab aga kindlaks teha, kas antud toodet tasub veel süüa või mitte, vahendab Business Insider.

Leib hallitab. Kui hallitus on kasvõi ühelainsal viilul, ei ole turvaline ülejäänud leiba süüa. Kuna leib on poorse konsistentsiga, saab hallitus kiirelt levida terve pätsi ulatuses ning sisaldada pisikesi hallitusseene osi, mis pole silmale esiti nähtavad. Viska parem terve päts minema, kui märkad hallitust. Kui leib on aga kuiv ja kõva ning ilma hallituseta, võib seda veel kasutada näiteks krutoonide valmistamiseks. Hallitus vajab kasvamiseks niiskust ning seetõttu see kuivanud leiba ei ohusta.

Kas muna upub või ujub? Kui kahtled munade värskuses, pane need külma vette. Söömiskõlblik muna vajub põhja, halvaksläinud muna jääb aga vee pinnale ulpima. See nipp on üsna tuntud ning selle tõesuses ei tasu kahelda. USA põllumajandusinstituudi kinnitusel koguneb vananenud muna koore alla rohkem õhku, kuna munakoor omandab ajaga samuti poorsemad omadused. Kui koore alla pääseb palju õhku, jääbki see vette ulpima. Värske muna aga vajub põhja.

Puuvilja konsistents muutub. Kui puuvilja sisu muutub teralisemaks või püdelaks, ei tasu seda enam süüa. Ole ettevaatlik ka siis, kui puuvilja värvus muutub märkimisväärselt või omandab ebameeldiva lõhna.

Toores liha. Vahel jääb lihatükk külmikusse mõneks ajaks seisma, kuna pole olnud aega või tahtmist see veel ära küpsetada. Liha halvaksminemisest saad aimu siis, kui sellele lisandub ebameeliv lõhn või selle pealispind muutub limaseks.

Delikatessliha. Ka siin kehtib reegel, et imeliku lõhnaga ning kleepuvaks muutunud sink või salaami ei kõlba enam süüa, kuna lõhna tekitavad seal sees kasvavad bakterid. Kui ostad värsket kvaliteetliha, söö see kindlasti ära hiljemalt kolme päeva jooksul.

Hummus muutub hapukaks. Omavalmistatud hummusesse lisatakse vahel maitse lisamiseks sidrunit, kuid poes müüdavates toodetes seda enamasti pole. Kui hummus maitseb hapukalt, on see tõenäoliselt halvaks läinud.

Värsked köögiviljad. Enamik rohelisi köögivilju muudab halvaksminnes värvi – rohelisest saab kollane. Seda juhtub sageli brokoli ja lehtkapsaga. Küll võid aga selleri ja sibula säilivusaega pikendada, kui lõikad luitunud osa ära ning loputad köögivilja 10-15 minutit jääkülmas vees.

Piim läheb tükki. Lihtsaim viis testida piima riknemist on vaadata selle tekstuuri. Tükkiläinud ja hapuka lõhnaga piima on bakterid juba vallutanud.

Jogurt säilib kauem kui arvata oskad. Kui jogurtitopsi hoida suletuna, võib see säilida kuni kolm nädalat, kuna sealsed piimhappebakterid toimivad säilitusainena. Kui bakterid hävinevad, hakkab jogurtis kasvama hallitus. See ning muutunud tekstuur annavad märku jogurti riknemisest.

Juustu säilimine sõltub niiskusest. Pehme juust rikneb kiiremini kui kõvajuust. Kui märkad pehmel juustul hallitust, viska see kohe ära. Kõvajuustu puhul võid hallitava koha välja lõigata ning ülejäänu kõlbab veel süüa, kuna juustu tekstuuri tõttu ei saa bakterid nii kiirelt levida. Teine märk juustu riknemisest on sarnaselt piimale hapukas lõhn.

Limane kala. Värske kala pealispind muutub sarnaselt lihale limaseks ja kleepuvaks, kui see hakkab riknema. Samuti muutub kala lõhn tunduvalt intensiivsemaks. Püüa värske kala endale toiduks valmistada 36 tunni jooksul alates ostmisest.

Oliivid kaotavad oma lõhna. Oliivid ning kvaliteetne oliiviõli peaksid omama aromaatset lõhna ja maitset. Kui need pole enam söömiskõlblikud, meenutab nende lõhn pigem liimi või mootoriõli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles