Tele2 nõudis õigustatult kasutamata mobiilide eest valuraha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevate mobiilsideoperaatoritega kokkuleppeid sõlmides tuleb tarbijal olla tähelepanelik ning teada oma õigusi. Lugu Tele2 Eesti ASiga näitas, et pakkumisest loobumise korral võib klienti ees oodata tema jaoks ootamatu tasu.
Lugu sai alguse, kui Raplamaa Sõnumite lugeja võttis Tele2-lt telefoni teel vastu soodsa pakkumise. Kokkuleppel viis kuller tasuta kohale lepingu allkirjastamiseks, SIM-kaardi ning kaks Huawei nutitelefoni. Enne kindla otsuse tegemist soovis aga klient tutvuda nii lepinguga kui ka telefonide väljanägemisega. Rohkem ta telefone ei kasutanud.
Kuna veidi rohkem kui nädala pärast tegi teine operaator parema pakkumise, otsustas klient Tele2 omast loobuda. Nende poolt saadetud telefonid tuli tal esindusse tagasi viia ning maksta 25,98 eurot (kummagi eest 12,99 eurot), kuigi ta oli need vaid korraks karbist välja võtnud ning ühtegi allkirja polnud enda sõnul kuhugi andnud.
Tele2 Eesti ASi kommunikatsioonijuht Egle Merbach kinnitas, et tegelikult on klient siiski lepingule allkirja andnud, sest lepingu tõi koos mobiilidega ukse taha kuller. «Kliendil oli võimalus lepinguga tutvuda, ta tegi seda ja andis ka allkirja,» ütles Merbach.
Kliendi sõnul ei olnud Tele2 klienditeenindaja teda aga telefonikõnedes hoiatanud, et nutitelefonide tagastamisel tuleb maksta valuraha. See punkt oli kirjas vaid lepingus, mida oli võimalik lugeda paki avamisel.
«Kui mind oleks kõne ajal hoiatatud ja ma oleksin teadnud, et telefonide tagastamine maksab mulle sellise summa, siis ei oleks ma nendega üldse tutvuda tahtnudki,» ütles klient.
Tele2 lähtub enda sõnul võlaõigusseadusest
Tele2 Eesti ASi kommunikatsioonijuht Egle Merbach selgitas, et pärast paki kättesaamist helistati kliendile, et küsida, kas saadetis on käes ning kas sellega on tutvutud. Merbachi sõnul oli klient tol hetkel rahul ega maininud, et on ümber mõelnud või tahaks lepingu sõlmimisest siiski loobuda. «Seega oleme toiminud täpselt vastavalt telefonis kokkulepitule ja kliendi soovide järgi,» ütles ta.
Merbachi sõnul viitab leping, et kõnest hilisema ümbermõtlemise ja saadetise tagastamisega kaasneb tasu, kuna Tele2 on sellele kliendile juba kulutused teinud (näiteks kuller). Lisaks küsitakse hüvitist seadme tagastamisel selle korrasoleku kontrollimiseks. Selle kulutuse peab tegema klient, isegi kui ta pole telefoni kordagi kasutanud. Merbach selgitab, et kuna kontrollimise ja välistamisega kaasnevad otsesed kulud, annab võlaõigusseadus aluse nõuda nende kinnimaksmist kliendilt, kes talle üle antud seadme tagasi toob.
«Süsteem on selline, et me teeme alati kliendile pärast saadetise laekumist ja selle sisuga tutvumist kõne ning kui klient siis ütleb, et ta ikkagi kindlasti lepingut sõlmida ei soovi või talle midagi pakkumises ei sobi, siis oleme erandkorras saatnud saadetisele kulleri uuesti järele ning loobunud ka sellest tasust.»
«Antud klient aga oli selle kõne ajal lepinguga tutvunud ja rahul, seega tuli loobumisotsus hiljem ja mitte Tele2st olenevatel põhjustel. Sel juhul näeb leping ette, et saadetis tagastatakse esindusse ja tasutakse 25 eurot,» kommenteeris Merbach. Samasugust tagastamise käsitlustasu küsivad Merbachi sõnul ka teised operaatorid. «Ma ei leia, et Tele2 oleks antud kliendi suhtes kuidagi ebaõiglaselt või ebaseaduslikult käitunud,» lisas ta.
Tarbijakaitseameti seisukoht
Kiidron viitab võlaõigusseadusele, mille kohaselt telefoni teel lepingu sõlmimise puhul kohaldub VÕS § 54-2 lõikes 1 sätestatud erisus, et tarbija on telefonikõne käigus võetud kohustustega seotud üksnes juhul, kui ettevõtja on telefonitsi edastatut kinnitanud püsival andmekandjal ning tarbija on oma tahet olla telefoni teel võetud kohustusega seotud kinnitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seda klient Tele2 sõnul ka tegi – andis kirjaliku allkirja kulleri poolt toodud lepingule.
Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. Selles olukorras oli tarbija aga allkirja, võib-olla siis enda teadmata, ikkagi andnud.
Elisa ASis tagastamisel tasuma ei pea
Uurisime sama olukorda ka teise mobiilsideoperaatori, Elisa ASi käest. Elisa suhtekorralduse spetsialist Marit Liik ütles, et kui klient sõlmib Elisaga sidevahendi abil seadme soetamiseks lepingu ja soovib tellitud seadet tagastada, siis üldjuhul klient Elisale midagi tasuma ei pea, välja arvatud juhul, kui klient on seadet kasutanud ning Elisa peab seetõttu seadme tehniliseks kontrolliks ekspertiisi saatma.
Liik kinnitas, et seadme karbi avamine ei tähenda kohe seadme kasutamist. «Siinkohal märgiks, et seaduse kohaselt tohib klient sidevahendi abil soetatud seadmega tutvuda samamoodi, nagu ta saab seda teha poes. Muuhulgas ei tohi klient seadmesse SIM-kaarti panna,» lisas ta.
Samas on Elisa kodulehel kirjas, et seadme tagastamisega seotud kulude hinnaks on 13,9 eurot. Seega ei peagi klient otseselt telefoni eest maksma, vaid ainult telefoni tagasi teeninduspunkti jõudmise eest.