Kirurg: rasvumine on saavutanud epideemia mõõtmed

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma kõige paksem mees on haiglasse toimetamiseks liiga paks
Maailma kõige paksem mees on haiglasse toimetamiseks liiga paks Foto: AFP / Scanpix

Regionaalhaigla bariaatrilise üksuse juhataja Ilmar Kauri sõnul on ülekaal ja rasvumine tänapäeva väheliikuva elustiili ja ebaõige toitumise koosmõjus saavutanud epideemia mõõtmed ja see on tõusnud suitsetamise kõrval kõige olulisemaks välditavaks enneaegse surma põhjuseks.

Pooltel patsientidel, kes haigestuvad 2. tüübi suhkruhaigusesse, on põhjuseks liigne kehakaal, rasvumise põhjustab 18 protsenti südameinfarktidest ja 36 protsenti haigestumisest kõrgvererõhutõppe. Vähisurmade põhjusena peetakse rasvumist isegi suitsetamisest ohtlikumaks.

Eeloleval reedel toimub Põhja-Eesti Regionaalhaiglas Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni, Eesti Perearstide Seltsi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla konverentside sarja «Arstina rasvumise vastu» esimene konverents alapealkirjaga «Liigsete kalorite kirurgiline ravi».

Konverents keskendub rasvumise kirurgilisele ravile ehk bariaatrilisele kirurgiale (maovähendamise operatsioonid) ning sellega seotud teemadele erinevate erialaspetsialistide kogemustest lähtuvalt.

«Arstina rasvumise vastu» on üldteema, millega tahame rõhutada meedikute olulist rolli eestimaalaste tervisekasvatuse ning -käitumise kujundamisel. See on laiem probleemistik, mis hõlmab endas nii inimeste toitumisharjumusi, liikumistavasid kui ka ülekaalulisusest tingitud haigusi,» ütles Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni juhatuse esimees ning regionaalhaigla üldkirurgia keskuse juhataja Jüri Teras.

Konverentsil arutatakse, kuidas mõjutab ülekaalulisus inimese tervist nii perearsti, kopsuarsti kui ka endokrinoloogi pilgu läbi ning räägitakse bariaatrilisest kirurgiast - mida tuleb arvestada pärast operatsiooni ning operatsiooni mõjust tervisele.

«Rasvumise tagajärjel kaasuvate haigustega puutuvad kokku pea kõik arstid. Probleemide lahendamine nõuab erialaülest koostööd ning see oli ka lähtekohaks konverentsi korraldamisel,» märkis konverentsi üks korraldajatest, regionaalhaigla bariaatrilise üksuse juhataja Ilmar Kaur. Ta lisas, et Eestis on levinud seisukoht, et meil ülekaalulisi eriti ei ole ja see on pigem heaoluriikide probleem. Samas näitavad arstide praktika ja statistika muud.

Tervise Arengu Instituudi täiskasvanute tervisekäitumise uuringu järgi oli 2006. aastal 15 protsenti Eesti täiskasvanutest tugevalt ülekaalulised ehk rasvunud ning 2008. aastal oli see protsenti juba 18. Võrdluseks, Soomes oli 2008. aastal ülekaalulisi 15,7, Norras ja Rootsis 10, Belgias 13, Kreekas 18,1 ja Suurbritannias 24,5 protsenti.

Regionaalhaigla üldkirurgia keskus on Eesti suurim bariaatrilise kirurgiaga tegelev keskus nii oskusteabe kui ka kirurgilise kogemuse osas. Tänaseks on Eestis opereeritud üle 500 patsiendi. «Kindlasti ei saa rasvumise probleemi ainult kirurgiliselt lahendada, kuid paljude jaoks on see ainus võimalus elamisväärne ja aktiivne elu tagasi saada,» nentis Teras.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles