Prussakapiim: kas jälk või kasulik?

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi prussakapiima joomine võib esmapilgul tunduda jälk, sisaldab see rammus vedelik palju kasulikke aineid.
Kuigi prussakapiima joomine võib esmapilgul tunduda jälk, sisaldab see rammus vedelik palju kasulikke aineid. Foto: Geoff Caddick/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Kui mõne aja eest oleks küsimus, kas soovid klaasikest prussakapiima, veel naljana tundunud, siis nüüd võidakse seda vedelikku tõepoolest tervisetootena müüma hakata.

Prussakapiima turule toomine tundub umbes sama ebatõenäoline, kui see, et Donald Trumpist on saanud tõsiseltvõetav presidendikandidaat, kuid teadlastel selline plaan siiski on, kirjutab Foodbeast. Sotsiaalmeedias ja mujal internetis on mõlemad teemad kõvasti elevust tekitanud.

Rahvusvaheline teadlaste rühm avastas hiljuti prussakate piimast valgukristalli, mis on üle nelja korra toitvam kui lehmapiim ja kolm korda toitvam kui pühvlipiim, vahendab Science Alert rahvusvahelise kristallograafia liidu (International Union of Crystallography) ajakirjas IUCrJ avaldatud uuringut. Teadlased arvavad, et selle abil saab tulevikus toita Maa üha kasvavat rahvastikku.

Kuigi enamik prussakaid piima ei tooda, siis on olemas üks prussakaliik Diploptera punctata, kuhu kuuluvad emased prussakad sünnitavad oma järglased. See prussakas pumpab järglaste toitmiseks kehast välja valgukristalle sisaldavat «piima».

Kuna prussakate lüpsmine ei tundu just kõige ahvatlevama tegevusena, uurisid Indias asuva tüvirakkude bioloogia ja regeneratiivse meditsiini instituudi teadlased võimalusi piima kunstlikuks tootmiseks. Selleks otsisid nad geene, mis panevad prussakad piima tootma ja tegid seejärel laboris katseid.

«Need kristallid on nagu täielik toit: neis on valgud, rasvad ja suhkrud,» kommenteeris prussakapiima uurinud teadlasterühma liige Sanchari Banerjee. Peale selle on tema sõnul seal ka kõik vajalikud aminohapped.

Tähelepanu tuleb aga pöörata ka sellele, et valgurikas prussakapiim ei ole toit, mida võiks soovitada kaalulangetajatele. Tõenäoliselt ei sobi see ka enamiku lääneriikides elavate inimeste menüüsse, sest tarbime päevas juba niigi keskmiselt liiga palju kaloreid. Seevastu kehakaalu tõsta soovivatele inimestele võib piim saada tõeliseks õnnistuseks, sest sellest saab kiiresti kätte nii kalorid kui ka toitained.

Nüüd loodavad teadlased, et suudavad panna prussakapiimas leiduvaid valgukristalle tootma pärmiseened. Kui see õnnestub, saab kristalle toota palju lihtsamalt ja suuremas koguses kui prussakaid lüpstes. See annab võimaluse uute toidulisandite tootmiseks, mis võiksid asendada näiteks lehtkapsa ja kinoa ehk Tšiili hanemaltsa.

Sotsiaalmeedias on prussakapiim kõvasti kirgi kütnud. Kui mõned Twitteri kasutajad tunduvad teadlaste värskest avastusest vaimustunud olevat, siis suurem osa tundub seda tõeliseks jälkuseks pidavat.

«See on midagi, mida ma lähiajal kohe kindlasti ei proovi,» kommenteeris üks kasutaja. «Lõpetage ometi kõik prussakapiimast rääkimine, palun,» kirjutab üks teine kasutaja. Tundub, et jääb vaid üle oodata, millal mõni restoran näiteks prussakapiimaga Caffè latte'ga välja tuleb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles