Lugeja küsib: kas toidupakendeid on ikka mõtet pesta? (1)

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prügi sorteerimine ja pakendite pesemine tagab selle, et need jõuaks taaskasutusse.
Prügi sorteerimine ja pakendite pesemine tagab selle, et need jõuaks taaskasutusse. Foto: Ragn-Sells

«Kas kodus jäätmetena tekkivaid toidukauba pakendeid on mõtet pesta, et need taaskasutusse jõuaks? Nii raiskan ju vett ja energiat. Kas neid siis tööstuslikult ei pesta?» küsib lugeja.

Vastab Ragn-Sellsi turundusjuht Rainer Pesti.

Kui visata määrdunud pakendid pakendikonteinerisse, siis hakkavad toidujäätmed hallitama ja määrivad ära ka teised puhtad pakendid. Lisaks tõmbavad määrdunud pakendid pikal teel sorteerimisjaama ja sealt edasi ümbertöötlemisele enda külge veel hulganisti tolmu ja mustust ning lõpuks on pakendid nii mustad, et ümbertöötlejal pole enam motivatsiooni neid taaskasutada.

Lihtne on selgitada näite varal, et plastiktopsi ja selles sisalduvat jogurtit kokku sulatades head plastmassi ei saa. Seetõttu peavadki sorteeritavad pakendid olema puhtad. Sellega kasvab oluliselt tõenäosus, et neid saab taaskasutada, mitte ei suunata neid energiatootmisesse ehk põletamisse.

Pakendite pesemisel kehtib mõistlikkuse printsiip ja iga inimese isiklik valmisolek keskkonnahoidu panustada. Piimapaki või jogurtitopsi veega läbiloputamine on lihtne ja kõigile jõukohane. Hakkliha või muid rasvaseid tooteid sisaldavate kilekoti või vaakumpakendi pesemisel pole tõesti mõtet ja need on mõistlik panna olmeprügisse.

Kuigi nõudepesumasinaga eraldi pakendite pesemine pole ehk mõistlik, siis nõude peale n.-ö. teiseks korruseks võib laotada ka pakendeid, nii ei kulu pakendite pesemiseks ühtegi lisaliitrit vett.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles