Lugeja küsib: miks jäid kepikõndijad Ööjooksul jooksjate ette toppama?

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Ööjooks.
Eesti Ööjooks. Foto: Marianne Loorents

«Laupäeval toimunud Ööjooksul startisin viie kilomeetri jooksjana ning esimene kilomeeter kulus valdavalt sellele, et mööda sõeluda ette trüginud kepikõndijatest. Kuigi distantside rajad erinesid veidi, siis ikkagi ei kujuta ette, kuivõrd palju võisid kepikõndijad häirida veel neid, kes jooksid pikemaid distantse ning kõndijatest seega ringiga mööda. Miks lastakse kõndijad koos jooksjatega starti?» oli lugeja nördinud.

Vastab Eesti Ööjooksu vabatahtlik Kristel Kitsing.

Vastavalt Eesti Ööjooksu juhendile ja tavapärasele praktikale suunatakse kõik kepikõndijad Ööjooksul viimasesse stardigruppi, mis asub 5 kilomeetri osavõtjate/jooksjate taga. Seda tehakse igal aastal ja edukalt. Kepikõndijad stardivad viimasest stardigrupist olenemata läbitavast distantsist.

Alati on võimalik, et enam kui 8000 osaleja puhul on osalejaid, kes ei kuuletu päevajuhi korraldustele, ei järgi stardikoridori viitamist ega järgi sündmuse juhendit, milles osaletakse. Saame siiski kinnitada, et enam kui 99 protsenti ööjooksjatest käituvad Ööjooksul vastavalt juhendis sätestatule ja tunnevad sellest ühiselt rõõmu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles