Seenevana jagab tarkusi (1)

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Ploompuu rõõmustab suure kivipuraviku üle: «Ta on natuke pähklimaitsega.»
Tõnu Ploompuu rõõmustab suure kivipuraviku üle: «Ta on natuke pähklimaitsega.» Foto: Harju Elu

Ehkki legendaarne Erast Parmasto lahkus me seast juba nelja aasta eest, kasvab peale uus seenevanade põlvkond. Üks neist on Tallinna Ülikooli bioloog Tõnu Ploompuu (56), kellega Saku vallas Männikul jalutades avaneb Harjumaa seenemaailm kogu ilus.

Kust leida seeni? «Seeneajal saab igalt poolt, ja kui seeneaega ei ole, siis ei saa kuskilt,» rääkis Ploompuu. «Seeneaeg on siis, kui on parasjagu niiske, ei ole liiga kuiv ega liiga märg.»

Lisaks inimestele ja seeneussidele maiustavad seentega sitikad, hiired ja oravad, kirjutas Harju Elu. «Siil mitte iialgi. Siil seent vedamas on kellegi võllanali,» kinnitas Ploompuu.

Suuri kübarseeni on Eestis üle kahe tuhande liigi. Kui kõik teadaolevad seeneliigid kokku lugeda, tõuseb number üle 5000. «Aga tegelikult on neid ilmselt Eestis poole rohkem,» oletas Ploompuu. Neist söödavad on umbes kakssada.

Seente määramiseks nuusutab Tõnu neid. Alati liigi määramine ei õnnestu. «Kõikidel seenenäitustel on tagatoad täis ka neid seeni, mille kohta ei osata midagi öelda,» vabandas ta ennast.

Täispikka lugu seenevanaga metsas käimisest loe Harju Elust.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles