Oluline mõttekoht: kas töötada ülikooli kõrvalt või mitte? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgkooli õppima minekuga kaasneb tihtipeale omaette elama asumine, mis eeldab stabiilset sissetulekut. Seega seisavad tudengid silmitsi küsimusega, kas peaks ülikooli ajal minema tööle või mitte.
Töölemineku kasuks räägivad töökogemuse saamine, enesedistsipliini ja uute oskuste omandamine, iseseisvus ja suurenenud suhtlusvõrgustik, kirjutab SEB rahaasjade foorum. Ohukohtadeks on aga vähe aega sõprade, pere ja hobide ning õppimise jaoks, mis võib viia kehvemate õpitulemuste ja pika õpiajani.
Selleks, et otsustamist lihtsamaks teha, tasub abi saamiseks pöörduda kõrgkoolide poole. Mitmed koolid, näiteks Tallinna ülikool ja Tallinna tehnikaülikool korraldavad karjääriseminare, kus käsitletakse stressiga toimetulekut ja ajaplaneerimist, ent ka tööturupõhiseid teemasid, näiteks kuidas koostada CV-d, käituda tööintervjuul jne.
Samuti käivad seminaridel rääkimas ettevõtjad. TTÜ karjäärikeskuse juhi Heiki Beresi sõnul pakuvad koolid lisaks informatiivsetele seminaridele ka isiklikult puudutavaid teemasid, näiteks enesejuhtimine ja -analüüs.
Kui otsus tööle minna on kindel, võiksite endale esitada järgmisi küsimusi:
Kas valida erialane töö? Kahtlemata aitab erialal töötamine õpingutele kaasa, sest nii saab teooriat ja praktikat omavahel siduda. Ent ka muud tööd ei tasu kõrvale heita. Tallinna ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskuse karjäärinõustaja Kaisa Linnamäe sõnul ei taha tudengid teinekord oma CV-sse kassapidaja või infolauatöötaja ametit märkida, aga samas näitavad need head suhtlusoskust ja raha eest vastutamist, mida tööandjad heameelega CV-s näevad.
Mis vormis töö valida? Levinuim viis on töötada töölepingu alusel täistööajaga, mis on 40 tundi nädalas. On ka osaline tööaeg, tähtajaline ja kaugtöö, mis eeldavad tööandja ja töötaja kokkulepet ning selget töögraafikut.
Kust leida tööd? Kuigi töö leidmise eest vastutate ikkagi ise, on olemas mitmeid kanaleid, kust võib leida kasulikku infot. Kõrgkoolid vahendavad teavet oma infostendidel, samuti listides ja nõustajate kaudu ning Tudengiveebis. Lisaks toimuvad ülikoolides ja mujalgi karjäärimessid. Nii Linnamägi kui Beres innustavad tudengeid ise aktiivselt infot küsima, sest võimalusi leidub küllaga.
Kas on reaalselt võimalik üheaegselt õppida ja töötada? «Üle poole tudengitest Eestis töötab kooli kõrvalt,» viitas Linnamägi mõne aasta tagusele SA Archimedese uuringule. Seetõttu peab tudeng oma aega ja tegemisi planeerima, et suudaks koolis ja tööl oma kohustusi täita.
Linnamägi soovitab kohe algul endale selgeks teha, mis juhtub, kui koolis tekivad õppevõlad. «Kaaluge, mis kaasneb ühe ja teise otsustusega, mida näiteks tähendab mõne aine ärajätmine või edasilükkamine.»
«Kui kohustused üle pea kasvavad, pole mõistlik kooli või tööd pooleli jätta, vaid arutada oma koormuse vähendamise võimalusi,» lisas Beres. Mõlema kooli esindajad rõhutavad, et kindlasti tuleb endale jätta kalendrisse hingetõmbepause ning probleemide ilmnemisel neist kohe koolis rääkida.