Täna tähistab maailm WHO ja vähivastase liidu UICC eestvedamisel vähi vastu võitlemise päeva. Kuigi vähk on praegugi surmapõhjus number üks, võib paarikümne aastaga vähi tõttu hukkuvate inimeste hulk oluliselt kasvada.
Aasta 2030: vähki sureb 12 miljonit inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähidiagnoosi saab igal aastal 12,7 miljonit inimest ning selle tõttu sureb 7,6 miljonit inimest ning see arv on pidevalt tõusuteel. WHO hinnangul võib vähisurmade arv aastaks 2030 ulatuda 12 miljonini.
Kõige enam põhjustab vähiliikidest surmasid kopsuvähk - 1,4 miljonit surmajuhtu aastas. Ligikaudu 700 000 surmajuhtumiga aastas järgnevad mao- ja maksavähk.
Vähk on iseenesest geneetiline haigus, mille tõttu hakkavad normaalsete keharakkude asemel vohama täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud. Põhjused nende rakkude kasvamisele on kas juba päritud või elu tekivad muutused inimese geenides elu jooksul.
Geene mõjutavad nii väliskeskkonnast saadud kui ka organismis eneses tekkivad kantserogeenid. Arvatakse, et pea veerand kõigist vähijuhtudest tekiksid ka kõigist välismõjudest vabas keskkonnas ehk siis organismis eneses moodustuvate kantserogeenide toimel ja geneetiliste vigade tulemusena. Üldjuhul on aga väliskeskkonnal vähi tekkel siiski määrav tähtsus.
Peamised vähi riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine. Riskifaktorid on ka ultraviolettkiirgus, saastunud linnaõhk, suitsuving ja ebakvaliteetne joogivesi. Vähiriski suurendavad ka teatud infektsioonid ja bakterid, näiteks sugulisel teel leviv HPV-infektsioon.
Igal aastal 4. veebruaril tähistatava üleilmse vähi vastu võitlemise päeva eesmärk on inimeste teadlikkuse tõstmine. Peatähelepanu all on see, kuidas vähki ennetada, varakult avastada ja ravida.
Vähi vastu võitlemise päeva kohta saad rohkem lugeda siit.