Uuring: tootjad üritavad e-kauplustele piiranguid seada

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: john rowley/picture alliance/moodboard/Scanpix

Euroopa Liidus tegutsevad tarbekaupade tootjad survestavad e-kauplusi ja üritavad neile erinevaid piiranguid seada, selgub Euroopa Komisjoni esialgsest aruandest e-kaubanduse sektoriuuringu kohta.

«E-kaubandus on muutunud tarbijate jaoks tähtsaks ning sellel on oluline mõju ka ettevõtjate äritegevusele ja strateegiatele. Ettevõtjatel peaks olema õigus kindlaks määrata oma müügistrateegiaid internetis. Samal ajal peavad konkurentsiasutused tagama, et ettevõtjad ei järgi konkurentsivastaseid äritavasid. Need tavad võivad takistada Euroopa tarbijatel saamast täit kasu e-kaubanduse suuremast valikust ja madalamatest hindadest,» ütles Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager pressiteate vahendusel.

Tarbekaupade tootjad on reageerinud e-kaubanduse kasvule, võttes kasutusele mitmed tavad, mis võimaldavad neil paremini kontrollida oma toodete turustamist ja kaubamärkide positsioneerimist, teatas Komisjon. Üha ulatuslikumalt kasutatakse valikulisi turustussüsteeme, kus tooteid saavad müüa üksnes eelnevalt valitud volitatud müüjad, ja üha rohkem tootjaid müüvad oma tooteid internetis otse tarbijatele.

Samuti kasutavad tootjad oma turustuskokkulepetes üha enam lepingulisi müügipiiranguid. Aruandes sedastatakse, et rohkem kui kaks viiest jaemüüjast kogevad mingit laadi hinnasoovitust või hinnapiirangut tootjatelt. Lisaks on ligi viiendikule jaemüüjaist seatud lepingulised piirangud müügiks e-turul; ligi kümnendikule jaemüüjaist on seatud lepingulised piirangud pakkumise esitamiseks hinnavõrdluse veebisaitidele ning üle kümnendiku jaemüüjaist teatab, et tarnijad seavad lepingulisi piiranguid piiriülese müügi suhtes.

Kõik seda tüüpi lepingulised piirangud võivad Euroopa Komisjoni hinnangul teatavatel tingimustel teha piiriülese ostmise või internetis ostmise üldiselt raskemaks ja lõppkokkuvõttes kahjustada tarbijat, takistades tal saada kasu e-kaubanduse suuremast valikust ja madalamatest hindadest.

Samuti leitakse aruandes, et digitaalse infosisu ostmisel on autoriõiguste litsentsilepingud keerukad ja sageli ainuõiguslikud. Lepingutega nähakse ette, milliseid territooriume, tehnoloogiaid ja leviaknaid saavad digitaalse infosisu pakkujad kasutada. Kui asukohapõhine piiramine tuleneb tarnijate ja turustajate kokkuleppest, võib see piirata konkurentsi ühtsel turul ja olla seega vastuolus EL-i konkurentsieeskirjadega. Iga konkurentsieeskirjade jõustamise meede, mida rakendatakse asukohapõhise piiramise vastu, peaks rajanema juhtumipõhisel hindamisel, mis hõlmaks ka kindlaks tehtud piirangute võimaliku õigustatuse analüüsi.

Esialgne aruanne on avalikuks aruteluks avatud kahe kuu jooksul. Sidusrühmi kutsutakse üles tegema märkusi sektoriuuringu järelduste kohta, esitama lisateavet ja tõstatama täiendavaid küsimusi. Komisjon loodab lõpparuande avaldada 2017. aasta esimeses kvartalis.

Komisjon algatas e-kaubanduse sektoriuuringu 2015. aasta mais digitaalse ühtse turu strateegia raames. Üks digitaalse ühtse turu strateegia põhisuund on tagada tarbijatele ja ettevõtjatele parem juurdepääs kaupadele ja teenustele. Sektoriuuring täiendab komisjoni seadusandlikke ettepanekuid kõnealuses valdkonnas.

Sektoriuuringu eesmärk on võimaldada komisjonil kindlaks teha võimalikud konkurentsiprobleemid Euroopa e-kaubanduse turgudel. Uuringu käigus kogus komisjon tõendeid peaaegu 1800-lt tarbekaupade ja digitaalse infosisu e-kaubandusega tegelevalt ettevõtjalt ja analüüsis ligikaudu 8000 turustuslepingut. Täna avaldatud esialgses aruandes esitatakse komisjoni esmased järeldused nende teemade kohta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles