/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
Bioloogilistest ravimitest räägitakse avalikkuses peamiselt positiivses võtmes, kuid siiski ei ole tegemist imerohtudega ning neilgi on oma miinuspool – sellise seisukoha võtsid täna Tartus toiminud meditsiinikonverentsil Kliinik 2011 kõnelnud asjatundjad.
Ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs ütles oma ettekandes, et bioloogilised ravimid on nagu ravimid ikka – neil on oma kasu ja kahju. Ta ei eitanud, et paljude haiguste puhul on need parandanud ravivõimalusi, kuid nende tarvitamine pole murevaba ning viimast tuleb arvestada.
Võtmeküsimustena tõi ta välja kõrvaltoimetega seonduva ning ka kalli ja keerulise tootmisprotsessi, mis teeb keeruliseks koopiaravimite valmistamise.
Bioloogiliste ravimite kõrvaltoimetest kõneles ka reumatoloog Pille Harrison. Olulisena märkis ta ära bakteriaalsete infektsioonide riski.
Nii Irs kui ka Harrison rõhutasid oma ettekannete lõpus, et kuigi osa bioloogilistest ravimitest on kasutusel olnud juba pikemat aega – reumatoloogias juba 10 aastat – on oluline olla kõrvaltoimete suhtes tähelepanelik ning nendest teada anda.
Irs nentis veel, et ükski kliiniline uuring ei anna ravimite ohutusest piisavalt infot, sest need on disainitud saamaks teada võimalikult palju ravimite toimest ja leida peamised kõrvaltoimed. Adekvaatne ohutusinfo koguneb aga kasutuse käigus.
Bioloogiliste ravimite kohta on selleteemaline analüüs tehtud näiteks Hollandis. Irs tõi välja, et antud analüüsi järgi tuleb uut ja olulist teavet pea kõikide ravimite kohta ning ohutusinfot uuendatakse osal pool aastat, aga osal isegi viis aastat pärast kasutuselevõttu.
Meditsiinikonverentsil Kliinik 2011 kestab Tartus 9. veebruarini ning ettekandeid saab interneti vahendusel jälgida veebilehel uttv.ee.