Vanur: ma ei julge jalgratta lenksust ühte kätt lahti lasta, et suunda näidata (3)

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalgrattur. Pilt on illustratiivne.
Jalgrattur. Pilt on illustratiivne. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kuressaare politseinikud koolitasid kohalikus päevakeskuses eakaid jalgrattureid ning viisid osa neist ka linnaliiklusesse, kus sõit koos manöövritega läbi harjutati.

Eakad ratturid tundsid muret ka selle pärast, et autojuhid nendest väga lähedalt mööduvad, kirjutas Saarte Hääl. Politseinik Meelis Juhandi sõnul ei ole määratud vahemaad, kuidas auto peab ratturist mööduma. Ilmselgelt peab see olema ohutu. Juhul kui autojuht käitub pahatahtlikult ja olukord on väga ohtlik, soovitas ta ratturil autonumbri meelde jätta ja sellisest käitumisest telefonil 112 teada anda.

Politseinikud vaatasid üle ka eakate sõiduvahendid, täiendasid neid vajalikuga ning koos suunduti linnatänavatele õppima. Näiteks kuidas suunamärguannet anda.

«Ma ei julge sarvedest lahti lasta,» põhjendas Milde Burkova, miks ta märku ei anna. Naine kardab, et kukub, ja vanuse suurenedes suureneb ka hirm. Igapäevaselt rattaga sõitev maakonna mitmekordne malemeister Burkova ütles, et Saaremaal väga ohtlik sõita pole. «Tallinnas küll ei julgeks,» lisas ta. Liiklusreeglid on tal oma sõnul ka selged, sest autojuhtimise õiguski olemas. Palju enam ei sõida, kuid vahel tuleb ette. «Siis, kui kainet autojuhti vaja on,» naeris Burkova lustakalt.

Samuti õppesõidule läinud Sirje Prei ütles, et tuli politseid spetsiaalselt kuulama. Kuuldu pani teda liikluse ohtlikkusest mõtlema. «Mulle tundub, et ma ise olen ohtlik,» muigas Prei, kes samuti iga päev rattaga sõidab.

Loe täispikka lugu Saarte Häälest.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles