Analüüs: mida õppida, et tulevikus oleks tööd?

Foto: Postimees

Värske analüüsi kohaselt muutub erialavalik aina olulisemaks – juba praegu on suured palgakäärid erialade lõikes ja vahe kasvab veelgi.

«Analüüsisime CV keskuse andmebaasis olevate töövõtjate palgasoove haridustasemete ja erialade lõikes, et näha, mis erialad lubavad praegu küsida tööturul kõrget palka ning kas kõrgharidus tagab automaatselt nii töökoha kui ka kõrge palga, mida paljud meie noored sinisilmselt loodavad,» ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

«Kahjuks peab tõdema, et aasta-aastalt siseneb tööturule tuhandeid noori, kellele omandatud haridus ei ole andnud tööturul mitte mingisugust eelist,» lisas Auväärt. «Veelgi enam, ei tohi unustada, et mõnel erialal saadud teadmisi ei pruugi 10 aasta pärast enam vajagi olla.»

Henry Auväärti sõnul asub igal aastal kõrgkoolidesse õppima tuhandeid tudengeid ja kuigi varasemad uuringud on näidanud, et 40 protsenti noortest peab eriala valikut üheks keerulisemaks otsuseks karjääritee alguses, ei langetata seda otsust siiski ülemäära põhjalikult kaaludes.

«Liiga paljud langevad endiselt lihtsalt populaarseima eriala lõksu,» täpsustas kommunikatsioonijuht. «Kõrghariduse omandamisega kerkivad küll enesekindlus ja palgasoov, kuid erialade lõikes on väga suured käärid – selgelt joonistuvad välja valdkonnad, kus on näha nõudlust tööturul ja ka vastupidi.»

Statistika näitab Auväärti kinnitusel, et populaarseimate erialade lõikes on suurem brutopalgasoov inimestel, kes soovivad end teostada infotehnoloogia juhtimise (2354,6 eurot kuus), informaatika (2208,2) ja rahvusvahelise ärijuhtimise (2002,0) valdkondades.

«Erialad, kus tuleb täita palju rutiinseid ülesandeid (nt raamatupidamine) võivad aga suure tõenäosusega järgmise 15 aastaga automatiseerimise käigus märkimisväärselt väheneda või hoopiski kaduda,» sõnas Auväärt. «Töövõtjaid küsitledes usuvad pea pooled, et tulevikus tagab töökoha infotehnoloogia eriala õppimine.»

Lisafakte

Haridustaseme brutopalgasoov (eurot kuus)

• kutseharidus - 1113,1
• bakalaureus - 1343,5
• magister - 1544,6
• doktor - 1634,3

Eriala keskmine brutopalgasoov bakalaureusekraadi võrdluses (eurot kuus)

• Infotehnoloogia juhtimine - 2354,6
• Informaatika - 2208,2
• Rahvusvaheline ärijuhtimine - 2002,0
• Turundus - 1682,5
• Avalik haldus - 1602,4
• Arhitektuur - 1588,9
• Õigusteadus - 1532,8
• Majandusarvestus - 1461,0
• Transpordilogistika - 1435,7
• Personalijuhtimine - 1403,4
• Disain - 1338,2
• Loodusteadused - 1238,9
• Psühholoogia - 1236,2
• Raamatupidamine - 1210,3
• Kunst - 1139,1

Palgasoovide statistika võrdlus põhineb 52 467 töövõtja CV-l.

Eriala, mis tagab vastanute arvates tulevikus töökoha (410 vastajat)

• Infotehnoloogia - 42 (protsenti)
• Tootmine ja tehnoloogiad - 12
• Meditsiiniteadused - 10
• Ehitus, arhitektuur, logistika - 9
• Ettevõtlus ja ärijuhtimine - 6
• Majandus, avalik haldus, õigus - 5
• Turism - 4
• Personalijuhtimine - 1