Tagasi mobiilivaatesse

Arvamus

:

Kommentaar: masuaegne allahinnatud arstiabi

Haigekassa tänavune eelarve ja eriti selle menetlemise käik näitab veenvalt, et haigekassa nõukogu otsused sünnivad valitsuserakondade dikteerimisel, kelle prioriteet ei ole patsientide olukorra parandamine, vaid riigieelarve tasakaal, kirjutavad Andrus Mäesalu ja Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liidust meditsiiniuudiste portaalis Mu.ee.

Suurim pettumus on jätkamine kärbitud hindadega, hoolimata valitsuse lubadusest ja kokkuleppest patsientide, tervishoiutöötajate ja haiglate ühendustega hinnakärbe käesoleva aasta algusest tühistada. Kuigi haigekassa juhatus koostas eelarveprojekti 2009. aastal kehtinud hindadega, ei kasutanud nõukogu peamiselt rahandusministri survel kõiki rahalisi võimalusi ja kinnitas eelarve, kus eriarstiabis on hinnad endiselt viis ja üldarstiabis kolm protsenti alandatud.

Kui haiglate kapitalikulud rahastataks riigieelarvest, nagu seadus ette näeb, ja haigekassa jaotamata kasumist võetaks kasutusele maksimaalne võimalik osa, saanuks hinnakärpe tühistada ning arstiabi kulusid ühe protsendi võrra tõstagi.

Koonerdamine jätkub

Üha kiirenevat inflatsiooni arvestades tuleb tõdeda, et haiglatel ja arstidel on tänavu veelgi raskem ots-otsaga kokku tulla. Jätkata tuleb masuaegset koonerdamist: piirata investeeringuid, töötasu, koolitusi ja rakendada osalist tööaega. Meie niigi efektiivselt töötavas süsteemis tähendab ravijuhtude lisamine rahastamist suurendamata järeleandmist kvaliteedis.

Poliitikud usuvad, et rohkem ravijuhte parandab automaatselt arstiabi kättesaadavust. Haigekassa aruannete järgi vähenes eelmisel aastal nii eriarstiabi saanud inimeste hulk kui ka  arstikülastuste arv ravijuhu kohta. Seega pole selge, kas patsiendid pääsevadki ravijuhtude lisamisega lihtsamalt ravile või arenevad hoopis haiglate oskused numbritega trikitada.

Eriti järsult tõsteti päevaravi mahtu, eelkõige statsionaarse ravi arvel. Kuna päevaraviks on ette nähtud tunduvalt lühem aeg, peab töö olema mitu korda efektiivsem kui statsionaaris, mis nõuab piisavalt tööjõudu ja rahalisi ressursse. Patsiendi huve silmas pidades ei ole päevaravi Eesti tingimustes alati parim valik, sest võimalused patsiendi kodus jälgimiseks ja järelraviks on puudulikud.

2010. ja 2011. aasta eelarvete võrdluses lisandub kõige rohkem ambulatoorseid juhte (80 000). Iga vähem ostetud statsionaarse juhu asemel tuleb aga teha kümme päevaravi juhtu. Aeg näitab, kas haiglates jätkub piisavalt arste ja õdesid, et neid plaane täita.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
MärksõnadarstiabiHaigekassaravi
Samal teemal
Sponsoreeritud artiklid
Aus ja ebaaus kauplemine
TERVIS.POSTIMEES.EE
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
Kas võõrsilt tulnu leiab Eestis tööd?
Ütleme Kanal2-le «Head aega»
Ühe jaoks ebaseaduslik, teisele innovatsioon
Viimased uudised
Üleskutse
Lugeja küsibKõik
TervisKõik
Tasub teada
48h populaarsemad teemad
Top kommentaarid
Top lood
UudisedKõik
Katsed ja testidKõik
Lugemissoovitus
Aed ja koduKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MajandusKõik
Valuutakursid
USD
0,921 EUR
GBP
1,414 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,018 EUR
=
Kursid seisuga: 27.05.2015
POSTIMEES.eeKõik
NaineKõik
JuhtimineKõik
TallinnKõik