Korteriühistu tuleb luua, meeldib või mitte (1)

Maria Joost
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui korteriomanikud pole 2018. aastaks korteriühistut loonud, loob selle riik.
Kui korteriomanikud pole 2018. aastaks korteriühistut loonud, loob selle riik. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

2018. aastal jõustub uus korteriomandi ja -ühistu seadus, mis mõjutab kõiki inimesi, kes elavad korterites.

Täna toimunud Eesti Korterühistute Liidu suurfoorumil arutati 2018. aastal jõustuvat korteriomandi ja -ühistu seadust. Uue seaduse järgi hakatakse kõiki korteromandeid majandama korterühistu vormis.

«Tegelikult see tähendab väga lihtsalt seda, et nendes majades, kus selle seaduse jõustumise ajaks ei ole korterühistut loodud, loob riik seaduse alusel ise korterühistu,» selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. «Nende majandamismudel muutub.»

Selle tulemusena peaks kaduma segadused, mis on tekkinud seoses korteriomanike ühisuse ja selle valitsejaga.

«Seda on raske hinnata, mille jaoks ta hea on,» tõi Mardi välja. «Kindlasti on ta positiivne, et korteriühistute õiguslik regulatsioon on seaduses päris hästi reguleeritud.» Samas negatiivse osana toob Mardi välja korterühistutele tekkimise kohustuslikkuse. «Kas on ikka vaja sundida isikuid tegema seda, mida nad ei taha?»

Uue seadusega muutub korteriühistu tegevus korteriomanikule läbipaistvamaks – igal korteriomanikul on õigus saada teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Samuti antakse korterühistule juhiseid maksejõuetuse puhul. Kui aga korterühistu on muutunud püsivalt maksejõuetuks, siis selle asemel, et see likvideerida, kehtestab riik hoopis korterühistule majanduskava, mis tagab korterühistu jätkusuutliku tegevuse, ehk lühidalt – korterühistu saneeritakse.

Ühtlasi muutub majapidamiskulude võlgnevuse puhul olukord kõigi osapoolte jaoks selgemaks. Justiitsminister Urmas Reinsalu tõi oma kõnes välja põhiliselt Ida-Virumaal, aga ka mujal Eestis leviva probleemi, kus heausksed korteriomanikud maksavad makse ja täidavad oma kohustusi, kuid samas osa korteriomanikke ei täida oma kohustusi või on silmapiirilt kadunud. «Et inimesed, kes on arved tasunud, ei istuks külmas.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles