Viirustesse haigestumine hakkab stabiliseeruma
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
10. veebruar 2011, 11:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebruari esimesel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole üle 7600 haige. See arv on varasema nädalaga võrreldes veidi väiksem ja terviseameti hinnangul tähendab see haigestumise stabiliseerumist.
«Haigestunute üldarv vähenes viie protsendi võrra, mis näitab, et haigestumine nii grippi kui ka ülemiste hingamisteede nakkustesse hakkab stabiliseeruma,» täheldas amet oma veebilehel.
Laboratoorselt kinnitatud grippide arv vähenes 28 protsenti, gripitaoliste haigestumiste arv püsib samal tasemel.
Kuni viieaastaste laste seas haigestumus siiski kasvas ja koguni 13 protsendi võrra. Koolilaste seas püsib haigestumus stabiilsel tasemel, täiskasvanute ja vanemaealiste hulgas vähenes haigestumus vastavalt 14 ja 16 protsenti.
Üldiselt hindab amet grippi haigestumise tase Eestis keskmiseks. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on aga näiteks Leedus, Norras, Ungaris, Luksenburgis, Kreekas ja Itaalias haigestumuse intensiivsus väga kõrge. Madalaks hindavad haigestumust Küpros, Rootsi ja Inglismaa.
Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust nagu Eestigi keskmiseks.