Käreda pakase korral peaksid nooremad lapsed koju jääma

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt koostatud tuule-külma indeks näitab, kui tugev külmakraad tegelikult katmata nahale/kehale toimib.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt koostatud tuule-külma indeks näitab, kui tugev külmakraad tegelikult katmata nahale/kehale toimib. Foto: EMHI

Terviseamet tuletab meelde, et käreda pakase korral tuleb lapse kooliteele saatmisel arvestada välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit, sest alles kahe komponendi koosmõjul saab teada organismile tegelikult toimiva välisõhu temperatuuri.


Laps võib koju jääda, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:

1) miinus 20 kraadi ja madalam 1.–6. klassis;
2) miinus 25 kraadi ja madalam 7.–9. klassis.

Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele tuleb korraldada koolis erinevaid tegevusi.

Kehalise kasvatuse tunde võib õues läbi viia:

1) 1.–6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 10 kraadi;
2) 7.–12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 15 kraadi;
3) mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s.

Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 kraadi ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 kraadi.

Tuule-külma indeks

Madalamate külmakraadide ja tugeva tuule korral tekib külmatunne kiiresti ja on palju tugevam kui tuuleta külma ilma korral. Tegemist on asjaoluga, et tugev tuul jahutab lisaks külmakraadidele väga intensiivselt nahapinda, mille tulemusena algab organismi jahtumine ehk vaegsoojumuse tekkimine juba suhteliselt väikese külma, kuid tugeva tuule mõjul.

Seega tuleb organismi mahajahtumise ja külmumise vältimiseks arvestada külma ja tuule koosmõju ehk tegelikult inimesele toimivaid külmakraade. Sel eesmärgil on välja töötatud nn tuule-külma indeks, mis arvestabki külma ja tuule tugevuse koosmõju inimese organismile, st kui tugev külm tegelikult organismile toimib ja milline on külmakahjustuste tekke oht.

Tuleb silmas pidada, et tuule-külma indeks ei arvesta päikesepaiste mõju – heledas päikesepaistes võib tuule-külma indeksi väärtus olla 6 - 10 kraadi väiksem.

Eriti tähtis on tuule-külma indeksit arvestada ja sellele vastavalt riietuda või üldse mitte ruumideest väljuda väga külmade ilmade korral koolide õppetöö ja eelkoolilasteasutuste tegevuse korraldamisel, samuti kaitseväes, merelaevastikus, pikkadel suusa- või jalgsimatkadel, mägimatkadel jm.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles