Kadunud pagasite poest leiab nii madusid kui pulmakleite

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äraantava pagasi kadumine on vähetõenäosuslik.
Äraantava pagasi kadumine on vähetõenäosuslik. Foto: Toomas Huik

On sinul või mõnel su tuttaval reisikohver kaduma läinud? Tõenäoliselt oled mõelnud, kuhu leiavad sellised kohvrid tee. Üks võimalus oma kadunud asjadega taaskohtumiseks on minna Ameerikasse.

Ameerika ühendriikides Alabama osariigis toimib juba kümneid aastat pood, mis müüb omanikuta jäänud kohvreid ja nende sisu - üleüldse kõike, mis inimesed on endaga reisile kaasa plaaninud võtta või suveniiriks koju tuua, kirjutas Business Insider.

Scottsboro linnas asuv Unclaimed Baggage Center (UBC) laiub rohkem kui 3700 ruutmeetrisel pinnal ja seal müüakse asju, mis maha jäetud just Ameerika pinnale.

Pood sai alguse 1970. aastal, kui ettevõtliku meelega kindlustuse müüjal tuli idee maha müüa kohver, mis oli jäetud Washingtoni bussijaama. Nii alustas ta bussijaamadest kohvrite-kottide kokkuostmist ning müüs neid paaril päeval nädalas välja pandud laudadel.

Bussijaamade pagasite juurest liikus mees edasi lennujaamadesse ning oma kodulinna tagasikolides saigi UBC alguse. Poe brändijuhi sõnul ükskõik mis hetkel poodi tulles müügis rohkem kui miljon eset.

Igapäevaselt tuleb poodi juurde 7000 asja, mis on üsna muljetavaldav number, arvestades seda, et tõenäosus kohvri kaduma minekuks on vaid kaks protsenti. Lennujaamad lihtsalt ei ürita su kohvri eest suurt raha teenida, vaid teevad kõik, et see omanikuni tagasi toimetada, seepärast ongi lõplikult omaniku kaotanud kohvrid üsna haruldased.

Pärast 90 päeva otsimist kuulub kohver lennujaamale, ilmselt oled selleks ajaks saanud ka mingi kompensatsiooni. Pärast kolme kuud ongi võimalus UBC-l ja teistel taoliselt kohver endale osta. Sarnaselt toimuvad süsteemid ka rongi- ja bussijaamas, autorendi firmades ning saadetistega.

Kui mõtled, et kuidas nii haruldaselt kaduvate reisikohvrite sisuga terve poe ära täita saab, siis tegelikult koguneb põhiosa kaubast hoopiski maha jäetud kaasaskantavast pagasist. Kui äraantava pagasi eest vastutab lennujaam, siis kaasaskantava pagasi eest ainult inimene ise ja sel puhul pole lennujaamal kohustust omanikku otsida.

Sorteerimine

Pagasi saabudes vaadatakse selle sisu põhjalikult üle. Otsustatakse, mis on müügiks, mis visatakse ära ning mis kuulub annetamisele. Nii riided kui ehted ja muu pudipadi puhastatakse ja seatakse lettidele. Elektroonikagi läbib põhjaliku puhastuse, nii et sinu reisifotod ei satuks valedesse kätesse.

Kõik hinnad on tegelikust väärtusest 20-50 protsenti madalamad. Seega näiteks kihlasõrmuse saaks UBC-st päris hea hinnaga. Üks mees ostis näiteks 50 euro eest maali ja sai alles hiljem teada, et see oli väärt 20 000. Üks naine aga leidis poest üles saapad, mis tal endal olid kunagi kaduma läinud, saabaste sisse kirjutatud nimi andis sellest märku.

Pood on kõige veidramatest asjadest teinud ka muuseumi, mille hulka kuulub kuuemeetrise muinasjutu tegelase kuju, McDonald'si kuldne M-kujutis, lõgismadu, 50 vaakumisse pakendatud konna, täiskomplektne soomusrüü, graveeritud hauakivi ja 4000 aasta vanune mumifitseeritud kotkas.

Loomulikult on leidude hulgas ka uhkeid asju nagu Paul McCartney autogrammiga jakk, Versace'i õhtukleit, Vera Wangi pulmakleidid, plaatinast Rolexi kell ja 5,8-karaatine teemantkäevõru, mis peidetud soki sisse.

See kõik teebki poest niivõrd erilise koha, sest sealt ei leia jama, millest inimesed on tahtnud lahti saada, vaid just selle, mis on neile kõige olulisem ning mille nad on plaaninud reisile kaasa võtta või reisilt koju viia.

Vaata pilte poest ja selle kaubast siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles