Lugedes ravimi infolehelt, et arstimi võimalikud kõrvalnähud on krambid, tupepõletik, pettekujutelmad, südamehäired, hepatiit, neerupõletik, kurtus ja muud hullud tõved, võib nõrgema närvikavaga inimene ravimi tarvitamisest sootuks loobuda. Hirm on siiski suuresti asjatu.
Kes ei teaks, et enne ravimi kasutamist tuleb lugeda tähelepanelikult pakendi infolehte. Seda tegi ka Tallinnas Mustamäel elav Linda (naine palus oma perekonnanime mitte avaldada) ja sai paraja šoki. «Minul möödusid kuus ravipäeva, mil Azimepha-nimelist antibiootikumi võtsin, õnneks ilma uute ja hullemate hädadeta, aga olin kogu aeg ikkagi äreval ootel,» lausus ta.
Ravimiameti ravimite osakonna asejuhataja Ott Laius selgitas, et Azimepha toimeaineks on asitromütsiin. Selle toimeaine puhul esineb enamik loetletud kõrvaltoimetest aeg-ajalt ehk 0,1–1 protsendil patsientidest. Eestis on ravimiametile seni teatatud vaid ühest sellisest juhust, kus patsiendil tekkis kõhulahtisus ja käte värisemine.
Laiuse sõnul on infolehel ära toodud kõik ravimi võimalikud kõrvaltoimed, mida on täheldatud kliinilistes uuringutes ning mille seotus ravimiga on piisavat tõestust leidnud. Eelkõige on see vajalik arstile ja apteekrile, kes ravimi väljastamisel saavad hinnata võimalikke kõrvaltoimeid ja patsienti neist hoiatada.
Pakendi infoleht hõlbustab ka haigel oma ravi jälgimist. Kui tekib mõni kõrvaltoime, peaks sellest kindlasti arstile teada andma, kes siis otsustab ravi jätkamise või lõpetamise.
«Loomulikult ei teki kõiki kõrvaltoimeid kõigil patsientidel. Kõrvaltoimete esinemissagedus on infolehel ära märgitud. Väga sage kõrvaltoime tähendab, et seda esineb enam kui kümnel protsendil patsientidest, sage kõrvaltoime esineb aga kuni kümnel protsendil jne,» seletas Laius.
Kõikide võimalike kõrvaltoimete mainimine ravimiga kaasas oleval infolehel on tema hinnangul hädavajalik. «Seda ei tehta sugugi patsientide hirmutamiseks. Patsiendil on õigus saada ravimiga kaasa igakülgne teave ravimi toimetest ja ka kõrvaltoimetest,» lisas spetsialist.