Uuring: 35 protsenti elanikest ei säästa midagi

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoiupõrsas.
Hoiupõrsas. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Rahandusministeeriumi tellimusel valminud Faktum&Ariko uuringust selgus, et 12 kuu jooksul pole mitte mingil kujul raha säästnud 35 protsenti Eesti elanikkonnast.


44 protsenti vastanutest leidis, et raha on kulutamiseks, mitte säästmiseks. Levinuim säästmise viis on tavapärane panga arveldusarvele raha kogumine (38 protsenti). Teisel kohal on sularaha kõrvalepanemine (24 protsenti) ja kolmandal kohal tähtajaline hoius (9 protsenti).

Pikaajalisi rahalisi eesmärke seab 40 protsenti elanikkonnast. Keskmisest enam taotlevad pikemaajalisi rahalisi eesmärke mitte-eestlased ja jõukamad inimesed.

Uuringus küsitleti 1000 inimest vanuses 18-74 aastat ja sellega kaardistati Eesti elanike finantskirjaoskust. Finantskirjaoskus on rahaasjades arukate otsuste tegemiseks vajalikud oskused, teadmised ja hoiakud. See hõlmab näiteks oskust koostada pere eelarvet, teadmisi investeerimise põhitõdedest ning säästvat ja vastutustundlikku hoiakut raha kasutamise suhtes.

Uuringust selgus, et iseenda finantsteadmisi hindab täiesti piisavaks 11 ja pigem piisavaks 39 protsenti elanikkonnast. Ülejäänud peavad neid kas pigem või täiesti ebapiisavaks või ei oska öelda. Ebapiisavat teadmiste taset näitab ka asjaolu, et 65 protsenti küsitletuist ei tea, kuidas oma õigusi finantsasutuste vastu kaitsta ja kuhu probleemide tekkimisel pöörduda.

«Probleemseks rühmaks on eeskätt keskmine linnatarbija. Finantskirjaoskuse tõstmist tuleks alustada põhikoolist. Vastasel juhul jääbki osa elanikkonnast sellest ilma,» selgitas uuringut tutvustanud Faktum&Ariko esindaja Kalev Petti.

Rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ütles, et riigil tuleks senisest rohkem panustada asjaosaliste koostöö tõhustamisele, seades ühised eesmärgid, võtmeteemad ja tegevussuunad. Samuti tuleb paika panna, kuidas oleks kõige mõistlikum finantskirjaoskust avaliku- ja erasektori koostöös edendada.

Teemapäeva ettekannetega ja uuringu «Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas» tulemustega on võimalik tutvuda veebilehel www.fin.ee/finantskirjaoskus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles