Tasub teada: milline peaks olema limonaadimaks, et see tegelikult ka toimiks (2)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suhkrumaks
Suhkrumaks Foto: Liis Treimann

Võimalikust suhkru- või limonaadimaksu kehtestamisest on Eestis nüüd juba mõnda aega räägitud. Kui suur peaks toiduainele kehtestatud lisamaks olema, et  see ka tegelikult inimeste ostuharjumisi mõjutaks, on analüüsinud rahandusministeerium.

Juhul kui eesmärk on vähendada teatud aine tarbimist, siis oleks kõige tõhusam rakendada toitainepõhist maksu, maksustades toitainet ühikupõhiselt, selgub rahandusministeeriumi analüüsist «Energiajookide maksustamine aktsiisiga.

Mille pealt maksu koguda

 Tootepõhise maksu puhul võib maksustada toitainet nii ühikult kui ka kauba väärtuselt. Selleks et vähendada teatud aine tarbimist, peaks toodet maksustama ühikupõhiselt, sest probleeme tekitav aine on seotud toote kogusega.

Kui eesmärk on maksustada karastusjoogis sisalduv suhkur, siis kuna üldjuhul sisaldab nii kallis kui ka odav karastusjook sama palju suhkrut, on maksukoormus mõlemale joogile sama. Väärtusepõhise maksu puhul on kallim karastusjook maksustatud kõrgemalt ning suunab tarbimise seetõttu kallimalt tootelt odavamale, mitte aga väiksema suhkrusisaldusega tootele. Lisaks võib väärtuspõhine maksustamine isegi suurendada odavamate karastusjookide tarbimist. Väärtuspõhine maks pärsiks analüüsi kohaselt ka tootja motivatsiooni toodet arendada tervislikumaks.

 Ühikupõhise maksu puhul on maksutulu paremini prognoositav. Samuti on ühikupõhist maksu kergem hallata, mistõttu on väiksemad ka halduskulud. Kõik karastusjooke maksustavad riigid on rakendanud praegu tootepõhist ja ühikul põhinevat maksuobjekti.

Maksumäär

Maksumäära valik oleneb eelkõige püstitatud eesmärgist. Juhul kui eesmärk on suurendada maksutulu, peaks baas olema lai ja määr suhteliselt madal. Juhul kui eesmärk on suunata tarbijate tervisekäitumist, peab määr olema kõrge. Mõningad uuringud USAs on näidanud, et tõstes suhkruga magustatud jookide maksumäära 20 protsenti, vähenes tarbijate ülekaal 3,5 protsenti. Samas ei avaldanud rasvunute arvule mingit mõju 1-8 protsenti maksutõus väärtuspõhiselt müügimaksult.

Enamik riike maksustavad karastusjooke suhteliselt madala määraga (0,02 - 0,29 eurot/ l), sest üldine maksutulu tõus toetab ka tervisega seotud eesmärkide saavutamist.

Soomes ning Prantsusmaal oli tervisega seotud toiduainete maksu kehtestamise esmane eesmärk maksutulu tõus ning sellele sekundeerisid tervisega seotud aspektid.

Taanis kehtestati alates 1920. aastast šokolaadile ja kondiitritoodetele nn luksustoodete maks, millele alles 2010.-2012. aastatel lisandus nn tervisega seotud aspektid. Ka Ungari tervisemaksu eesmärkideks oli tõsta nii riigitulu kui ka soodustada tervislikku toitumist.

Maksunähtavus

Tarbija ostukäitumist mõjutab ka «maksunähtavus» (inglise keeles tax salience). Kui maks on hinnasildil eraldi välja toodud, mõjutab see tarbija ostukäitumist negatiivselt. Kuna tervisega seotud maksude eesmärk on vähendada teatud toote tarbimist, siis oleks kohane lisandunud maks kajastada juba hinnasildil. Toote ebatervislikkust saab rõhutada ka maksu eraldi välja toomisega toote märgistusel või teavitusega, et tervisega seotud maks on rakendatud teatud toitainele.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles