Toita linde või mitte toita – selles on küsimus

Marko Mägi
, TÜ linnuökoloogia teadur, Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Ühed usuvad, et kui nad talvel linde ei toida, saab suur osa neist kevadeks hukka. Teised leiavad, et kui linnud on inimeste pakutava lisatoiduta miljoneid aastaid hakkama saanud, saavad ka edaspidi. Samas on teada, et ainuüksi USAs toidab linde pidevalt 82,5 miljonit inimest, kes kulutavad linnutoidule aastas vähemalt 2,7 miljardit dollarit.

Linnud üldiselt meeldivad inimestele ja nende toitmine on üks populaarsemaid loodusega seotud tegevusi, mida edestavad vahest ainult aiatööd. Esimesed andmed lindude teadliku toitmise kohta pärinevad 6. sajandi Šotimaalt, Ameerikas alustati sellega 1854. aastal ja inglasi kutsuti üles linde toitma 19. sajandi lõpu karmidel talvedel. Tänapäeval on sellest tegevusest saanud suur äri. Ettevõtja ainult rõõmustab, kui inimesed ostavad lindudele mõeldud toitu ja panevad selle poest ostetud kaunilt kujundatud söögimajades välja. Õnneks on paljudel eestlastel veel säilinud soov ja oskus oma kätega käepärastest vahenditest midagi valmis teha. Piisab, kui võtta tühi plastpudel, lõigata sinna sobiva suurusega augud, valada seemned sisse ja riputada pudel oksa külge. Küll linnud selle peagi avastavad! Teine lugu on linnutoiduga – ei maksa arvata, et ainult laisk inimene ostab seda valmiskujul poest. Kindlasti on see mõistlikum, kui pakkuda oma teadmatuses lindudele seda, mis on meile endale meelepärane. Kes kahtleb, kas iga «kodutoit» lindudele sobib, heitku pilk peeglisse. Kui sealt vaatab vastu suleline tegelane, võite rahumeeli anda lindudele sama toitu, mida ise tarbite. Kui aga peegel näitab inimest, siis on targem usaldada poekette ja pakkuda lindudele seda, mida seal valmispakitud kujul müüakse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles