Mis ohustab kortermajade turvalisust?
23. november 2016, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korteriühistud koos politseiga sättisid paika kortermaja turvareeglid: 2016. aastal peetud infopäevade ja arutelude tulemusena valmis korteriühistute ja politsei koostöö hea tava, eesmärgiga suurendada kortermajade elanike turvatunnet ja nende valmisolekut ka ise panustada korra tagamisse ja kuritegevuse ennetamisesse.
Turvaliste kortermajade programm keskendus korteriühistute juhtide ja juhatuse liikmete teadlikkuse tõstmisele, sest just ühistujuhtide tegevus ja eestvedamine mõjutavad otseselt kortermajade turvalisuse tõstmist.
«Korteriomanike poolt valitud ühistujuhid on sageli ainsateks isikuteks, keda tunnevad kõik majaelanikud ning kes omakorda on kursis maja elanikkonna ja probleemidega. Viimaseid tuleb aga korteriühistus kahjuks väga tihti ette - ka selliseid, mis nõuavada korrakaitsjate sekkumist,» rääkis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Projekti raames korteriühistute juhtidelt kogutud arvamused andsid kinnitust, et ühistujuhid seisavad oma tegevuses igapäevaselt silmitsi erinevate väga praktiste turvalisust mõjutavate probleemidega. Samas on korteriühisute juhid ja juhatuse liikmed väga huvitatud tihedast koostööst politseiga, valmis aitama kaasa turvalise kogukonna kujunemisele ning end sel teemal täiendama.
Projekti raames läbi viidud küsitluse tulemustest selgus, et kui kõne alla tuleb turvalisus kortermajas, seostavad korteriühistute juhid seda eelkõige korteriühistu kodukorra reeglite rikkumisega või vargustega korteritest. Turvalisust peab oma majas probleemiks ligi kolmandik ühistujuhte. Samas enamik ühistujuhtidest, kelle hinnangul turvalisus ei ole nende majas probleemiks, ei seosta kortermaja turvalisusega ei perevägivalda ega majas tegutsevat salakaubandust.
Küsitlusest selgus ka, et oma piirkonna piirkonnapolitseid tunneb vastanud ühistujuhtidest ligi kolmandik. Iga teine vastanu teadis, kust leida vajadusel tema kontakte. Majas toimuva tõttu on politsei poole pöördunud enam kui pool ühistujuhtidest.
Enda ülesandeks pidasid vastanud ühistujuhid eelkõige info ja võimaluste otsimist turvalisuse tõstmiseks kortermajas ning pooled vastanutest leidsid ka, et korteriühistu juhi roll on olla turvalisuse küsimustes kontaktisikuks politseile. Enamik turvalisust puudutavaid küsimusi on korteriühistute juhtidel seotud korteriühistu kodukorra reeglite rikkumisega, parkimisprobleemidega, politsei töö korraldusega ning korteriühistu ja politsei koostööga.
Korteriühistute ja politse koostöö hea tava:
- Teame, et kortermaja turvalisus algab meist endist – lukustatud uks, võõraste märkamine koridoris, aktiivsem suhtlemine naabritega jpm aitab ennetada ohte ning ära hoida süütegusid.
- Kortermajas ja selle ümbruses esile kerkinud probleeme lahendame kohtumistel politsei ja majaelanikega.
- Lepime kokku, mis on lubatud kortermajas ja selle ümbruses.
- Jagame regulaarselt infot ning turvalisuse alaseid nõuandeid teadetetahvlil või meililistis ning hoiame end toimuvaga kursis.
- Piirkonnapolitseinik on partneriks turvalisusega seotud küsimustes, aitab probleeme ennetada ning muresid lahendada.
- Piirkonnapolitseiniku kontaktid on kõigile kättesaadavad.
- Mõtleme kaasa mida veel teha, et meie kodus oleks turvaline ja rahulik. Juhtumite puhul, kus inimeste elu, tervis või vara on vahetult ohus, helista hädaabinumbril 112!