Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Postimees mekib: millisest kohast saab parimat trendikohvi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Barista Mihkel Jürimaa. | FOTO: Albert Truuväärt

Kuigi flat white'i kohvijook leiutati juba aastakümneid tagasi, sai see tänavu ootamatult populaarseks. Tavatult kiiresti jõudis kohvimaailma menujook ka Eestisse ja nüüd saab seda osta suisa bensiinijaamast.

«On kohvijoogid, mis tulevad ja lähevad, ja teised, mis jäävad,» ütles Pauligi kohvikoolitja Mihkel Jürimaa. Ta arvab, et erinevalt sel suvel palju reklaamitud cold brew’st jääb praegu Eestis veel suhteliselt nišijoogiks olev flat white siiski ilmselt turule.

Flat white on cappuccino-laadne jook, milles on lisakogus  espressot ning vahu asemel kreemja tekstuuriga piim. Sobib neile, kelle jaoks latte ja cappuccino jäävad oma kohvisisalduselt natukene lahjaks.

«Mina eelistan flat white’i cappuccino’le, sest sealt saab aimu, mis maitsega on kohviuba, kuna selle tegemiseks kasutatakse topelt espressopõhja,» selgitas barista. Ta lisas, et flat white’is domineerib pigem kohv kui piim ning erinevalt näiteks latest on piimavaht oluliselt vedelam ja viskoossem.

«Seda on seal sõrme jagu, sentimeeter, kõige rohkem kaks, aga üle selle ei tohiks kindlasti olla,» rääkis Jürimaa. Kui cappuccino’s on kõiki komponente võrdselt ja maitsed on tasakaalus, siis flat white’i puhul tuleb paremini esile kohvioa maitse.

Nii nagu veinimaailmas on iga viinamari eri maitsega, kehtib ka kohvimaailmas ubade puhul. Näiteks Lõuna-Ameerika uba on pähklise maitsega.

«Kui meile oleks pakutud Etioopia ubadest espressot, siis oleks see maitse ära kadunud, sest Aafrika kohvioad on pigem happelised ja siis ei tule šokolaadine espressomaitse nii hästi esile,» rääkis barista. Ta lisas kiiresti, et see ei tähenda, et Etioopia ubadest valmistatud kohv halvem oleks. «Oal on lihtsalt pehmem maitse, mis sobib pigem filterkohviks või siis puhtaks espressoks,» selgitas Jürimaa. Flat white’i puhul võiks aga espressopõhja tegemiseks kasutatavad oad pärineda Guatemalast või Brasiiliast, andes nii mõnusa pähklise maitse.

Flat white’i puhul mängib olulist rolli ka tassi suurus, mis peab olema 160 ml. «Kindlasti ei tohi tass olla suurem kui 200 ml, sest siis on piimakogus suurem ja jook ei vasta retseptile,» selgitas barista. Joogi n-ö põhja moodustavad kaks espressot. «Kui Starbucks võttis Ameerikas flat white’i menüüsse, hakkasid nemad seda tegema ristrettoga ehk keelatud espressoga, mille veekogus on väiksem ning jook maitseb piimasem,» rääkis Jürimaa. Kui tavaliselt on espresso kogus 30 ml, siis ristretto puhul on see 20 ml.

Barista sõnul arvatakse tihti ekslikult, et espresso on kange, kuid tegelikult  on seal kofeiini vähem kui n-ö pätikohvis, lihtsalt maitse on intensiivsem. «Espresso puhul on oluline jahvatusaste, mis peab olema hästi peen, seda ei saa teha filterjahvatusega,» selgitas barista.

Postimehe palvel maitses Jürimaa viies kohvikus pakutud flat white’i ning andis oma ekspedihinnangu.

Björni flat white. / Albert Truuväärt

1. koht Espressobaar Björn

Vaht on õhuline. Eestis on tihti probleemiks õige piimavahustamine. Baristad näevadki kõige rohkem vaeva hea piimavahu saamisega. Selles ei tohi olla suuri mulle ja valmisjoogil peab olema valge keskosa ning pruun kohviring ümber. See latte art (joonistus kohvijoogil – toim) on boonuseks. Kuid kohvi välimus on üks asi, mina hindan rohkem maitset. Oluline on, et serveerides ei tohiks see üle tassi ääre minna, aga tass oleks triiki täis.

Vahtu väga palju ei ole, enamik on kuum piim ja põhjas on espresso. Juba välimus reetis, et siin allahindlust ei tehta. Domineeriv maitse, mis suhu tuleb, on kohv. Mõnusalt šokolaadine maitse. See võiks olla näidiskohv.

Caffeine'i flat white. / Albert Truuväärt

2. koht Caffeine

Õige suurusega tass, 150–160 ml. Joogi välimus on ilus. Piimavahul pole suuri mulle, espressot on näha, joogi peal on latte art, nii nagu peab. Vahtu on õiges koguses u 1–1,5 cm, joogi temperatuur on õige. On tunda hästi domineerivat kohvimaitset, tundub, et tegu on blend’iga (eri riikidest kokku pandud seguga – toim), keskmisest tumedama röstiga. Kohvimaitse on üsna šokolaadine ja tummine. Mina ise eelistan natukene puuviljasema maistega kohvi. Aga siin on olemas kõik, mis ühes flat white’is olema peab. Kui ma võrdlen seda ja Björni, siis sealse oa maitse oli parem. Mitte et see siin halb oleks. See on minu isiklik eelistus, sest mulle meeldib pehmema maitsega uba.

Statoili flat white. / Albert Truuväärt

3. koht Statoil

Automaatse kohvimasina puhul on hästi oluline valada sinna jahutatud piim (4–6 kraadi). Mida soojema piima sinna valad, seda suurem tuleb mull, ja soe piim ei ole nii hea maitsega kui külm. Kohv jooksis ilusti, automaatse masina puhul ei tohi espresso kukkuda tassi plärtsti, peab n-ö jooksma. Mida kiiremini kohv tassi jookseb, seda vähem kohvi maitset tassis on. Kokkupuuteaeg kohvi ja vee vahel jääb väikseks. Kindlasti ei saa nupumasina puhul eeldada nii head kvaliteeti kui käpamasinaga, sest espresso kvaliteeti ei saa nii heaks seadistada. Aga see-eest on espresso tase alati ühtlane.

Koguselt on see natukene suurem, kui olema peaks. Jook ei ole väga piimane, vahtu võiks pisut vähem olla. Piimavahu tekstuur on okei, kohvimaitse tuleb ilusti välja. Automaatse masina kohta on flat white’i tingimused kõik täidetud, aga kui ma võrdlen eelmiste kohtadega, siis on seda keeruline teha, sest teised espressod on käsitsi tehtud. Ainus asi, mis mind häirib, on suur piimavahu kogus. Maitsele ei heida ma midagi ette.

Roberts Caffee flat white. / Albert Truuväärt

4. koht Robert’s Coffee

Tass on väike, nii 130, 140 ml silma järgi hinnates. Kohv on ette jahvatatud, mis ei ole kõige parem näitaja. Isegi kui on kiire, peaks alati tegema värske kohvi. Jahvatatud kohv kaotab 15–20 minuti jooksul 60 protsenti oma aroomidest. Maitse poolest see kohv mulle ei meeldi, on liiga tume röst. On tunda kohvimaitset, aga see on kergelt kõrbenud maitsega, muud maitsed, mis kohvi puhul on olulised, nagu happeline ja magus, kaovad täitsa ära. See on minu maitse ja see ei tähenda, et teistele see ei meeldiks. Björni uba oli kindlasti heledama röstiga, kohvi ja piima maitse olid paremini tasakaalus, siin tume röst domineerib. Mis ei tähenda, et see halb oleks. Aga flat white’i tingimused olid täidetud, sõrme jagu piimavahtu, piima temperatuur oli õige 60–65 kraadi ja suuri mulle ka polnud. Latte art oli kena.

Epic Coffee flat white. / Albert Truuväärt

5. Epic Coffee

Topsid on liiga suured, 200-milliliitrised. Piimane on esimene iseloomustav sõna, kohvimaitse, mis peaks esimesena suhu tulema, kahjuks ei tule. Maitselt ja välimuselt meenutab pigem caffe latte’t. Kui ma telliksin elus esimest korda flat white’i, siis ma mõtleksin, et late on oma nime muutnud. Kohvimaitse kaob kiiresti ära, üks põhjus on selles, et neil on üsna hele röst. Espresso on natukene liiga lahja flat white’i jaoks. Kasutatakse Colombia uba, mis peaks olema pähklise, keskmiselt tugevama maitsega. Maitseomadused, mis pakil on kirjas, ei tule esile. Need kaovad suure piimakoguse sisse ära. Piima temperatuur oli õige ja espressot  oleks võinud rohkem olla. Latte art’i ka polnud. Siin on kõige rohkem asju, mis mind häirisid.

Tagasi üles