Eesti ei jõua pühapäevaks üle võtta Euroopa Liidu kilekottide direktiivi, mis näeb ette õhukeste plastikkottide kasutamise vähendamist, kuna vastav pakendiseaduse muudatus pole veel vastu võetud.
Eesti ei jõua tähtajaks vastu võtta ELi kilekottide direktiivi
25. november 2016, 17:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti ei jõua pühapäevaks antud direktiivi üle võtta ja jääb sellega veidi hiljaks,» ütles keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Masing BNSile.
Keskkonnaministeerium saatis oktoobri lõpus justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks uuendatud pakendiseaduse muudatuse, mille järgi ei tohi alates 2019. aasta jaanuarist nii õhukesi kui ka eriti õhukesi kilekotte tasuta anda. Kauplustel tuleb tarbijale hakata pakkuma õhukestele plastkandekottidele ka alternatiivseid võimalusi.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, mis pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga Eesti õigusesse üle võetakse, seab kilekottide tarbimise vähendamiseks sihtarvud: 2019. aasta 31. detsembriks peab tarbimine olema alla 90 ning 2025. aasta 31. detsembriks alla 40 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas.
2015. aastal läbi viidud uuringu andmetel kasutab Eesti elanik aastas kuni 200 õhukest plastkandekotti - õhemad kui 50 mikronit - ja neist 160 on eriti õhukesed plastkandekotid ehk õhemad kui 15 mikronit.
Eelnõuga lisatakse seadusesse ka soovitus vältida oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide müümist, kuna tarbijad peavad neid sageli biolagunevateks kottideks, mida need aga ei ole. Sellised kilekotid ei lagune kompostimise käigus lõplikult, vaid üksnes väikesteks tükkideks, mis võivad sattuda loomade ja lindude toidulauale ning põhjustada nende surma.
Selleks, et plastkandekottide tarbimise ja tarbimise vähendamise eesmärkide täitmise kohta andmeid saada, lisatakse eelnõuga müügikohtadele nende üle arvestuse pidamise kohustus.
Aruandekohustus rakendub müügikohtadele, mille pindala on suurem kui 100 ruutmeetrit. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt oli 2015. aastal alla 100-ruutmeetrise pindalaga müügikohti ligikaudu 780, mis moodustab üldisest müügikohtade arvust ligikaudu 28 protsenti.
Et lahendada ressursside raiskamise ja prügi tekitamise probleemi, peavad EL-i liikmesriikide valitsused hiljemalt 27. novembril 2016 vastu võtma meetmed, et vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist.