Kuhu kaovad superauhinnad?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Artur Kuusi illustratsioon

See polnud sugugi nii ammu, kui reklaamikampaania käigus võis igaüks võita korteri, maasturi või sõpradega reisi Ameerikasse. Nüüd kohtab nii uhkeid loosiauhindu harva, kui üldse. Asi pole vaesuses, vaid pigem... rikkuses.

Kuraditosin aastat tagasi voolas õlu Eestis jõena. Aga põhjus ei olnud niivõrd õlles. Põhjus oli selles, mida õlle kokkuostmise eest sai. Veelgi täpsemini: mida õllepudeli korkide alt sai. Oi, need olid pöörased ajad!

Tartu õlletehas tõi toona turule heleda õlle Black. Kuid turuletoomisest jääb väheks. Miks peaks keegi ostma ebaloogilist, heledat musta-nimelist õlut? Vaat siin on selleks põhjus: korkide alla olid trükitud tähed B, L, A, C ja K ning see, kes sai tähtedest kokku sõna «black» ja saatis korgid Tallinna peapostkontorisse – mitte tavalises, vaid Eesti Posti oranžis turvaümbrikus –, osales suures auhinnaloosis. Need sajad T-särgid ja rättmütsid, mis mängu läksid, vaevalt kedagi morjendasid. Peavõit oli see, mis kirgi tekitas: must maastur Jeep Cherokee Sport.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles