Viis ebatavalist toiduainet, millest mahla tehakse

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sibulamahl pole haruldus.
Sibulamahl pole haruldus. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Toormahladega kehtib ilmselt reegel, et sa kas vihkad või armastad neid. Tõsi on aga, et mahlade või smuutide valmistamiseks on tohutult erinevaid ja kohati veidraid maitsekooslusi.

Puu- ja juurviljadest pressitud ja kokkusegatud mahl on ka vitamiinipomm, mis aitab külmal talvel tervist hoida. Mõned mahlasõbrad on aga lõputuid võimalusi üsna tõsiselt võtnud ning katsetavadki piiramatuid variatsioone ka neist toiduainetest, mis tavapäraselt mahla sisse ei pruugi käia.

FoodBeast nimetab viis toiduainet, millest valmistatud mahla või smuutit võiksid julgemad katsetajad proovida.

Mädarõigas. See ei sobi vaid salati sisse, vaid sageli segatakse seda peedi ja peterselliga ning tarbitakse hoopis mahla kujul.

Sibul. Sibulaga on võimalik hulganisti eksperimenteerida, sest neid on nii lillaseid, punaseid kui ka valgeid ning need sobivad suurepäraselt juurviljamahla vürtsitama.

Võilill. Enne kui tormad suvel peenrale võililli noppima, pane tähele, et mahlana on kasutatavad siiski võilillelehed. Need on abiks nii keha puhastuskuuril, allergiate leevendamiseks kui ka veresuhkru kontrolli all hoidmiseks.

Seened. Seened leiavad tee mahla sisse just madala kalorisisalduse ning samuti mitmete raviomaduste tõttu. Enamasti seeni esmalt aurutatakse ning seejärel pressitakse neist sõelal mahl välja. Mahlateol on eelistatud orgaaniliselt kasvatatud seened.

Meresaadused. Rohelises smuutis pole võõrasteks koostisosadeks näiteks merevetikad, alustades pruunvetikast ning lõpetades wakame või noriga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles