Kasulikke nippe: kuidas jõulupeo toidujääke ära kasutada ja säilitada

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seapraad on traditsiooniline osa jõululauast.
Seapraad on traditsiooniline osa jõululauast. Foto: Panthermedia/Mykola Lunov

Et jõululaua ülejäägid raisku ei läheks, viska lihatooted sügavkülma või kasuta neid näiteks sooje võileibu või suppi tehes.

Tallinna tehnikakõrgkooli keemiaprofessor Viiu Sillaste annab TTK blogis nõu, kuidas pühadetoitusid nutikalt taaskasutada ja paremini säilitada, sest pühade ajal võib nii mõneski peres ette tulla, et toitu valmistatakse rohkem, kui ära süüa jõutakse. Mõnikord võib juhtuda, et mõned külalisedki jäävad tulemata.

«Üks väga hea viis tänapäeval on loomulikult sügavkülmutamine. Olukorras, kus toorest liha on varutud ülearu, võib olla kindel, et see säilitab oma maitseomadused sügavkülmas vähemalt kolm-neli kuud kindlasti,» toonitab Sillaste, et toore liha sügavkülmutamist ei peaks pelgama.

Siiski tuleb arvestada, et taisem liha säilitab külmutades oma maitseomadused paremini kui rasvane liha, mis võib omandada teatud kõrvalmaitse. Ka kuumtöödeldud liha võib sügavkülmas säilitada, kuid võiks võtta teadmiseks, et hea oleks see kuu jooksul siiski ära tarvitada.

«Küpsetatud liha sügavkülmas säilitades on hea nipp liha koos kastme või hautamisvedelikuga karbis säilitada – nõnda saab vältida olukorda, kus liha kuivama hakkab ning kaste jätab liha ka mahlaseks,» soovitas Sillaste.

Jõuluprae jääkidest saab teha ka leidlikke «teise päeva toite», näiteks laste lemmikuid sooje ahjuvõileibu lihajääkidega, millele saab juustu peale raputada. «Neist saab teha maitsvat omletitäidist. Head näited on ka seljanka ja borš. Borši sisse võib keeta ka näiteks süldi ülejäägid,» nimetas õppejõud.

Paljud ei tea, et ka pasteeti on võimalik edukalt sügavkülmutada, kuid maitse ei jää kahjuks sama mis värskel. Pasteeti saab serveerida ka eelroana, tehes pasteedist näiteks kuulikesed, mida veeretada riivjuustu sees – nii saab pasteedile omapärase nüansi juurde.

Kui külmkapis säilib sült umbes nädala, siis lihtsalt kaane all seistes võib tekkida süldi alla nn kondensvesi. Paljud ei tea, et siis võib süldi uuesti keema ajada ning läbikeedetud süldi jälle tarduma panna. See pikendab tema tarbimisaega ning maitseomadused ei muutu kuidagi kehvemaks, teab Sillaste oma kogemustest rääkida.

Jõulude ajal jääb kindlasti üle ka kohustuslikku toitu – kapsast. «Üks lihtsamaid meetodeid on kapsas uuesti läbi kuumutada ja purki panna. Purgid peaksid olema eelnevalt ahjus kuumutatud ja kaaned läbikeedetud. Kuna kapsa sees on palju hapet, võib korrektselt hoidistatud jõulukapsas jahedas säilida lausa paar aastat,» ütles Sillaste.

Maitseainetest saab mitu korda kasutada näiteks kaneelikoort. See on tugev maitseaine, mida julgelt kasutada glögides ja jõulujookides, aga miks mitte ka idamaise nüansi lisamiseks marinaadis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles